Eestlastel on ütlus, mille kohaselt ei tohiks vanasse kaevu sülitada, enne kui uus valmis on. Valitsuse poolt jumaldatav rohepööre teeb seda pidevalt.
Rohepöörde suuremateks miinusteks peetakse seda, et kampaania korras algatatud hüsteerilisel ettevõtmisel pole vähimatki mõjuanalüüsi, mida selle elluviimine kaasa toob, ning samas pole olemas tehnoloogiaid, millele see üritus on rajatud (näiteks “puhta” energia salvestamisvõimalused).
Seda kinnitab ka kliimaminister Yoko Alender: “Meie analüüs kliimakindla majanduse seaduse koostamisel näitab, et pärast 2030. aastat vajame uusi tehnoloogiaid, vähendamaks seda saastet, mille jaoks häid lahendusi veel ei ole. Näiteks tööstuses.” (BNS)
Eesti odav põlevkivienergeetika on samas juba peaaegu hävitatud, mille tagajärjeks on ülikallis elekter. Nii see rohepööre just käibki.
Samuti pole kliimavõitlusel vähimatki ühist kokkupuutepunkti looduskaitsega, mida näitab kavandatav fosforiidikaevandamine, millest loodetakse leida ka rohepöördeks vajalikke muldmetalle, kuid mis rikub Virumaa põhjavee ja looduse.
Mistahes kaevandamise puhul (ja ka teistel rohepuhkudel) räägitakse alati uutest tehnoloogiatest, kuid need on kallid ja majanduskriiside aegu lülitatakse kokkuhoiu nimel välja just kõige põhjalikumalt puhastavad protsessid.
Elekter jääbki kalliks, sest CO2 püüdmine teeb selle kulukaks. Kullahinnas elekter aga tähendab, et kogu elu on kallis.
Uued Uudised