19.11.2024
Urmas Reitelmann.
Dementne Biden andis ukrainlastele loa kasutada kaugmaarelvi Venemaa territooriumil olevate sihtmärkide vastu. Putin on korduvalt rääkinud mingitest “punastest joontest”, aga seni saba jalge vahele tõmmanud. Mis annab kindluse, et ta ka sel korral nii käitub?
Seni on venelased olnud sõjapidamises ratsionaalsed ja seda kaotustele vaatamata ka edukad. Ukraina on ilmselgelt sõda kaotamas ja nagu mõned skeptilised vaatlejad väidavad, ei tea kunagi, millal algab suurem taganemine või rinne kokku kukub. Kui nüüd venelased saavad oma territooriumil kaela ATACAMSi või HIMARSi-rahe, siis mis vägi peaks Putinit keelama kasutada taktikalist tuumarelva? Valmisolek selleks on neil kõrge, viimane õppus toimus loetud nädalad tagasi.
Sõjategevuse eskaleerumine on päevselge ja venelaste tuumarelva kasutamise lävend pea olematuks kuhtunud. Valgest Majast vaadatuna paistab oht kauge ja esialgu veel teoreetiline, Mordori piiririikides tuleks olla äärmiselt murelikud. Putinil on tänase seisuga aega kaks kuud, et tegutseda olukorras, kus vastas seisavad imbetsillid. Mis takistab tal tegutseda täispangale, et saavutada rindel otsustavat edu enne Trumpi tulekut?
Mina ei ole kusagilt kuulnud ega lugenud, et venelastel oleks äkki tekkinud soov relvarahuks. Pigem vastupidi, ukrainlastel on mehed otsas, jalaväelastena sunnitakse sõdima lennukoolide kadette ja meditsiiniüliõpilasi ning kui see ei ole märk terendavast katastroofist, siis mis see on? Mordoril puudub samal ajal vajadus isegi mobilisatsiooni järele, sest sõjakomissariaatide uste taga on järjekorrad.
Need pusletükid meenutavad natuke olukorda enne I Maailmasõda, kus keegi otseselt sõda ei tahtnud, peale Venemaa muidugi, ent ometi liikus Euroopa väikeste, kuid kindlate sammudega katastroofi poole. Ajalool on vastik komme end korrata.
Urmas Reitelmann