19.11.2024
Rene Kokk verd loovutamas.
Kaitseliitlasest EKRE Riigikogu saadik Rene Kokk võtab vaatluse alla hetkeolukorra elanikkonna kaitsmise osas sõjalise kriisi ajal, leides, et palju on veel vaja teha ning nüüd on eriti vaja kaasata sellesse kõik tegusad inimesed.
„Osalesin eelmisel nädalal Päästeameti korraldataval Kõrgemal Elanikkonnakaitse kursusel. Tegemist oli juba seitsmenda omataolisega, mida korraldatakse alates 2022. aasta märtsist.
Minu poolt tänusõnad Päästeameti tiimile, kes antud kursuse läbiviimisega tegeleb ning soovin jõuda ja jaksu sellega jätkamiseks.
Markeerin ära ka teemaplokid, mida kursuse käigus käsitlesime ning lisan mõned oma kommentaarid, kuidas mina tänast seisu näen.
Elanikkonnakaitse Eestis
Kahjuks peame tõdema, et viimase 30 aasta jooksul on elanikkonnakaitse jäetud Eestis riigi poolt unarusse.
Tuginetud on paljuski inimeste talupojatarkusele ning entusiasmile. Riigipoolne koordineeritud tegevus on olnud tagasihoidlik ja rahastus olematu. Riigijuhid on olnud ametis peenhäälsetusega ning reaalse ohu tajumine on nõrgenenud.
Esmane äratuskell helises alles aastal 2014 Venemaa-poolse Krimmi annekteerimisega ning päriselt jõudis probleemide olemus kohale 24. veebruaril 2022 Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
Täna saame kõik aru, et ammu oleks pidanud kehtestama korra, et uute elamute alla tuleb rajada varjumiskohad. Ka vee kättesaadavus kriisiolukorras ning soe tuba ei tundu täna enam nii iseenesestmõistetavad võimalused. Kriisiolukordadeks valmistumine nõuab selgemat seadusandlust ja loodame, et vajalikud otsused saavad lähitulevikus tehtud.
Elanikkonnakaitse ja inimene
Isiklikust kogemusest Kaitseliidus ja omavalitsuses saan väita, et kaitseliitlased on võimalikeks kriisideks üle keskmise hästi valmis, küll aga ei saa sama ütelda meie elanikkonna kohta tervikuna. Inimeste teadlikkust kriisivalmiduse osas on vaja suurendada, aga seda on vaja teha läbi praktiliste kaasamisürituste, mis inimesi kõnetavad.
Leppida tuleb ka sellega, et 100% kodanikkonnast ei suudeta kunagi kriisideks valmisolemiseks koolitada. Õpitud abitust lõpuni välja koolitada pole võimalik ja mingil hetkel tekib ka küsimus, kas raha kasutamiseks poleks paremaid võimalusi.
Küll aga võiks iga inimene mõelda, kas elementaarsed vahendid nii toidu, vee kui ka ravimite näol on perele olemas juhul, kui jälle peaks elekter ära minema ja mitmeid ööpäevi tuleb ise hakkama saada. See miks meil mõnes piirkonnas elekter päevadeks ära on peale tormi, on juba teise arutelu küsimus ja head vastust minul sellele ei ole. Igaüks saab vähemasti miinimumi oma pere paremaks valmisolekuks ära teha küll.
Elanikkonnakaitse ja omavalitsus
Sellel teemal võiks kirjutada pikalt, aga kokkuvõtlikult on meil riigis omavalitsuste valmisolek kriisidega toimetulekuks väga erinev ning sõltub paljuski vallajuhtide endi arusaamast, kuidas kriisivalmiduseks on vaja valmistuda.
Positiivsena võib aga välja tuua, et viimasel ajal on selgelt teadvustatud vajadust teemaga tegeleda ning mõneti ka riigi toel vastavaid samme jõudumööda astutakse.
Soetatud on omavalitsuste poolt sidevahendeid, generaatoreid ning käib kriisiplaanide koostamine ja uuendamine.
Elanikkonnakaitse ning tervise- ja sotsiaalvaldkond
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna väljakutsed elanikkonnakaitses on lisaks eelmainitule veelgi keerulisemad tulenevalt abivajavate inimeste sihtgrupi haavatavast olukorrast. Vajame selget tegevusplaani, kuidas võimalikes kriisides käituda ning kes on need inimesed, keda kaasatakse ulatusliku evakuatsiooni vajaduse korral.
Elanikkonnakaitse ja elutähtsad teenused
Kriisideks valmistumise ja valmisoleku tagamiseks ning kiireks reageerimiseks on üks eeldusi, et osapooled teevad koostööd. Koostöö eelduseks on aga teadmine, kellega ühes või teises küsimuses koostööd teha. Seda lünka on tänuväärselt täitmas ka kõnealune Kõrgem Elanikkonnakaitse kursus, mida Päästeamet korraldab.
Oluline on jõuda selleni, et elutähtsate teenuste osutajad (ETO-d) teaksid, milline on kriisis riigi ootus neile.
Siinkohal on vaja kiiremas korras saada seadusesse ka regulatsioonid, mis tagavad ETO-de õigusi vajaduse korral nimetada ka oma koostööpartnerite hulgast riigikaitsealaseid ametikohad. On üsna vähe kasu, kui energiaettevõte nimetada ETO-ks, aga see, kes peab tagama küttematerjalide olemasolu etteveo näol katlamaja laoplatsile sooja või elektri tootmiseks, formeeriti lahingüksusesse. Kui hakkepuit katlamajja ei jõua, siis mõne aja pärast on elumajad, koolid, haiglad külmas ning elutähtsa teenuse osutamine lõppenud.
Elanikkonnakaitse ja riik
Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus nn „tublide inimeste“ aeg on möödas – julgeolekualane olukord Euroopas ja maailmas tervikuna on selline, et nüüd on vaja „tegusaid inimesi“, kes reaalselt viivad ellu tegevusi, mis võimaldavad meil kriisiplaane võimalikult hästi rakendada, kui see peaks vajalikuks osutuma.
Riigi ülesanne on tagada omavalitsustele vajalikud rahalised vahendid viimase kolmekümne aasta jooksul tegemata töö kiireks korvamiseks. Lisaks rahalistele vahenditele on oluline tagada ka vahendid omavalitsustele vajalike lisatöökohtade mehitamiseks.
Kindlasti ei suuda kohalikud omavalitsused oma vahenditest vajalikke investeeringuid teha ning personali palgata. Riigi abikäsi on hädavajalik.
Lisaks omavalitsuste toetamisele on vaja tagada vahendid ka Päästeametile ning luua toetusmeede ETO-de toetamiseks. Kui paneme ettevõtetele lisakohustusi kriisikindluse tagamiseks riigis, siis on elementaarne ka rahaline tugi vajalike tegevuste läbiviimiseks.
Lõpetuseks kutsun üles kõiki meid koostama oma perele kriisiplaan juhuks, kui sügistormid jälle elektri ära võtavad, et iga pereliige teaks, kus kohas asub taskulamp, vesi või toidupoolis elektri saabumiseni hakkamasaamiseks. Halba ei tee ka elektrigeneraatori olemasolu!“