20.11.2024
Kristina Kallase tegelik poliitika.
Eestisse on aegade jooksul tulnud erinevaid rahvusi ja nad on eesti enamuse kõrval moodustanud oma kogukondi, kuid Eesti Vabariik loodi siiski eestlaste rahvusriigina eestluse püsimiseks. Nüüd aga räägitakse üha vähem eestlaste rahvuskodust ja üha rohkem “mitmekesisusest” ehk siia elama tulnud võõrastest.
Riigikogu esimees Lauri Hussar avab kolmapäeval kell 11 Riigikogu istungisaali kõrval kultuuririkkuse aastale pühendatud näituse „Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti“.
Kuigi näitus on seotud sellega, et järgmisel aastal möödub 100 aastat kultuuromavalitsuse seaduse sünnist Eestis ning põhirõhk olevat Eestis omal ajal kultuuromavalitsuse loonud juutide ja baltisakslaste ajalool, kumab sellistest näitustest läbi soov rõhutada Eesti multikultuursust. Sellega paralleelselt aga räägitakse üha vähem eesti kultuurist.
Integratsiooni sihtasutuse kohta on samuti öeldud, et see tegeleb pigem eestlaste integreerimisega võõraste sekka, kui võõraste lõimisega eestlaste juurde. Selline ongi riigi poliitika, mida eriti silmnähtavalt esindab Eesti 200 haridusminister Kristina Kallas.
Vanausulised venelased, rannarootslased, ingerisoomlased, baltisakslased ja veel mõned rahvakillud on osa Eestimaast ja nende kultuuri peamegi toetama (kuigi näiteks baltisakslased on juba siit lahkunud). Paraku on Eestis üha selgemalt näha, kuidas sellesama “kultuuririkkuse” raames esitletakse neid, kes on just saabunud – neile lausa pakutakse siin kohta, et Eestist saaks rahvusriigi asemel multikultuurne riik.
“Kultuuririkkusest” räägitakse alati positiivses võtmes, aga kui küsiks – mida on meile andnud juba okupatsiooniajast siin laiutav vene kultuur? Eestlased igatahes ei kipu väga osa saama isegi tõsisest vene kultuurist ja venelased meie omast. Mida me siis siin reklaamime?
Riik mõelgu rohkem Eesti kultuurist ja keelest avalikus ruumis kui võõraste tutvustamisest.
Uued Uudised