26.11.2024
Digiriik ei tähenda ainult häid teenuseid, ta vajab ka küberturvalisust.
Üks asi, mida Eesti reklaamib ilma tausta selgitamata – see on meie digiriigi edukus, mis on õige, kuid sellest, miks me teistest ees oleme, rääkida ei taheta.
Digiteenuste mugavus seisneb andmete ristkasutuses ehk meil saab kõik andmed, mis olemas on, vajadusel igast andmebaasist kätte. Teised riigid aga ei taha seda varianti kasutada just põhjusel, et andmelekete võimalus on tohutusuur, mida näitab kasvõi Apotheka juhtum.
Näiteks Saksamaa pigem karmistab andmekasutust ja -kaitset ning Eestis käinud šveitslased pidasid meie digivõimalusi liiga riskantseteks. Ka Eesti e-valimisi ei taha mujal kasutada keegi peale mõne diktatuuririigi.
BNS kirjutab: “Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul on Eesti avalik sektor olnud edukas, mida kinnitab ÜRO liikmesriikides tehtud uuring, kus Eesti riigi e-teenused on paremuselt teised – meid edestab vaid Taani.
“Meil on digiretsept, terviseportaal, e-valimised – need on vaid mõned avaliku sektori maailmatasemel teenused, mis, arvestades lähiminevikus kogu maailma ootamatult tabanud koroonakriisi, olid kindlasti meie eelis teiste riikide ees. Usun, et nii avaliku kui ka erasektori uuendusmeelsus on see, mis aitab meil ka edaspidi kriisidele paremini vastu pidada,” ütles Peterkop.”
Paraku võib kriisides selline andmete kaitsmatus olla just julgeolekuriskiks.
Uued Uudised
Samal teemal Praeguse valitsuse juhtimisel all käriseb ka e-riik kõigist õmblustest ja e-Eesti on läbi kukkunud, kuid see ei sega manipuleeritavaid elektroonilisi valimisi korraldada