25. novembril toimunud Pirita linnaosakogu koosolekul oli päevakorras Lepiku tee 18 (Lepiku lasteaia) detailplaneeringu lahendusele arvamuse avaldamine, millele linnaosakogu enamus ka oma nõusoleku andis.
Kuigi linnaosakogu laual olnud eelnõu nägi ette väga asjakohased ja õiged ettepanekud planeeringu täiendamiseks, ei saa ma printsiibis nõustuda tänase lahendusega, sest keegi ei anna mulle ühtegi garantiid, et linn ka päriselt mõnes hilisemas menetlusfaasis linnaosakogu ettepanekutega arvestab ja kogukonnast üle ei sõida.
Minu resoluutse vastuoleku põhjuseks on liikluslahenduse puudumine, mis maandaks ära lasteaiaga kaasneva massiivse autoliikluse kitsal Lepiku teel. Kohalikud elanikud teavad väga hästi, kuivõrd ohtlik on juba täna Lepiku tee liiklusolukord ning kuivõrd tihe on tipptundidel sealne transiitliiklus.
Tänane plaan näeb ette Lepiku tee äärde 8-rühmalise 192 lasteaiakohaga lasteaia rajamise. Võime kindlad olla, et absoluutne enamust nendest lastest tuuakse lasteaeda autoga ning see koormus jääb Lepiku ja Sirptiiva tänavate kanda. Niisiis saab sellega lõpu Lepiku tee ääres elavate perekondade rahulik elu, kes on endale sealsete idülliliste mändide vahele kodu rajanud. Kasvab müra ja saaste ning hoogustub asumit läbiv autoliiklus. Seda kõike olukorras, kus juba tänane tänavavõrgustik ei suuda olemasolevat liikluskoormust vastu võtta.
Linnapoolset põhjendamatut kiirustamist ilmestab muuhulgas asjaolu, et liiklusuuringut ei ole Tallinna Transpordiameti hinnangul antud lasteaiaga seonduvalt vajalik teha, sest piirkonna liiklust olevat juba piisavalt uuritud. Planeeringu algatamisettepanek tehti 2023. aasta septembris, 2025. aastal soovitakse alustada lasteaia projekteerimisega ning juba 2026. aastal ehitusega.
Pirita linnaosakogu planeerimiskomisjonis käinud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad väljendasid seisukohta, et linna jaoks ei ole hetkel Lepiku asumi liikluse terviklik lahendamine prioriteet. Vastasin neile, et sellest on väga kahju, sest kohaliku kogukonna prioriteet on see kindlasti. Seda eriti olukorras, kus lähitulevikus suureneb piirkonna liiklustihedus hüppeliselt. Lisaks lasteaiale on koostatud või koostamisel mitmeid detailplaneeringuid uute elamukruntide moodustamiseks Lepiku tee äärde.
Leian, et lasteaia rajamist Lepikusse oleks tulnud alustada sobiva liikluslahenduse väljatöötamisest. Olgu üheks kaalutavaks variandiks näiteks otseühendus Pärnamäe teega.
Praegune lahendus on Lepiku elanike suhtes selgelt ebaõiglane. Lepiku tee ääres elavad pered, kes on valinud oma kodukohaks rahuliku ja looduslähedase keskkonna, seisavad lähiaastatel silmitsi elukvaliteedi olulise langusega. Nende trendide taustal on linnal vältimatu kohustus tagada piirkonnale jätkusuutlik liikluslahendus, kaasates esmajoones kohalikku kogukonda.
Selle asemel, et kiirustada tegevustega, mis süvendavad olemasolevaid probleeme, peaks linn keskenduma pikaajalisemale vaatele, millega tagatakse piirkonna lastele kodulähedane lasteaiakoht ning elanikele turvaline ja rahulik elukeskkond.