28.11.2024
Eesti Energia
Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis, kus käsitleti Eesti Energia eriraportit, ütles EKRE saadik Anti Poolamets otse, et reformierakondlasest minister Jürgen Ligi on võtnud ette Eesti Energia lammutamisprojekti, seda eeskätt põlevkivielektrit ja õlitootmist hävitades.
„Riik pigistab Eesti Energia dividendidena viimast, teades, et sellele ettevõttele põlevkivivaldkonna jaoks pangad laenu ei anna. Samas on Eesti Energial vaja kiiresti uued filtrid osta, et vastata Euroopa keskmisest kõrgematele nõuetele, mida siinsed usinad masinapurustajad on kehtestanud,“ lausus Poolamets, tuletades meelde, et kunagi püüdis Reformierakond kaitseväge laiali lammutada, surudes kümme aastat kaela “palgaarmeed”.
„Nüüd rüüstatakse energiamajandus nii põhjalikult, et paari aasta pärast ei pruugi enam reservvõimsusi olla ning elektrit saab siis, kui tuul puhub või päike sillerdab kõrgel taevas,“ lisas Poolamets.
Eesti Energia tõmbas end üleeile ka börsilt tagasi. Tehase kinnipaneku oht on otsene. Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko tõdes ETV saates “Esimene stuudio”, et heitmete normi piiridesse viimisega on tegeldud kaua, kuid soovitud tulemusi seni veel pole. Durejko ütles, et oht, et õlitehas pannakse jäädavalt kinni, kui see ei suuda keskkonnakompleksloas nõutud norme täita, on otsene. Eesti Energia õlitehaseid, elektrijaamu ja kaevandusi majandava tütarettevõtte Enefit Power juhatuse esimees Lauri Karp teatas Põhjarannikule, et Enefit 140 tehasega on seotud ligikaudu 250 otsest töökohta. Lisaks on kaudselt tehase tegevusega seotud umbes sama palju töötajaid, kelle seas on näiteks nii materjalide tarnijad kui ka hooldusteenuste osutajad. Seega kaotaks õlitehase kinnipanemise korral töö ligikaudu 500 inimest, kellest enamik on Ida-Virumaa elanikud.
Eesti Energia võttis vanemad elektritootmisüksused tähtajatult elektribörsilt Nord Pool ära. Plokid on jätkuvalt käivitamisvalmis, kuid kuniks võimaliku keskkonnanormide ületamise küsimust ei ole lahendatud, riiklik energiafirma elektribörsil ei osale.
Selle põhjust on nimetatud juba Eesti julgeoleku teadlikuks saboteerimiseks viimase 30 aasta kõige teravamas välises julgeolekuohus. Keegi justku tegutseb riigi vastu vastase huvides või on toimunud täielik “hullumine” ideoloogilises plaanis.
Kliimaministri Yoko Alenderi on öelnud, et Eesti Energiale seatud keskkonnanorme pole plaanis leevendada.
Nüüd otsivad Eesti Energia, rahandusministeerium, kliimaministeerium ja keskkonnaamet siiski lahendust, kuidas võiks Eesti Energia vanad elektriplokid taas turule tuua. Eesti Energia lubab neid töös hoida kuni 1500 tundi aastas, mistõttu võiksid neile rakenduda senisest leebemad keskkonnanõuded.