Ajaloolise Tondi Sõjakooli hoone juures on kena komme igal aastal mälestada varahommikul, kell 5.30 detsembrimässus hukkunuid, keda oli Wabariigi poolel 26.
Tänavu möödus riigipöördekatsest 100 aastat. 1924. aasta detsembrimässu korralduses oli mõndagi sarnast Putini katsega Ukraina mõne nädalaga üle võtta, seda nii keskse riikliku korralduse kui ka soovmõtlemise osas. Nõukogude välisluure pajatas Stalinile, Trotskile ja Frunzele, kes olid mässu toetuseks loodud alalise komisjoni liikmed: “Töölised, osa intelligentsist ja talupojad, kel on väikesed pered, ootavad peatset krahhi, et siis rutem toimuks ühinemine Venemaaga ja et siis uuesti tekiks võimalus töö saamiseks.”
Kommunistlik partei töötavat hästi, “Tallinna militsionääride” hulgas olevat “kommuniste-militsionääre” koguni 55%.” Ettekanne oli väljamõeldiste kogu, mille sarnaseid võis Vene agentuur ette luisata ka Putinile, et Ukraina rahvas on valmis valitsust minema lööma või vähemalt jääks passiivseks, kui Vene väed tulevad.
Mässukatse oli siiski ülimalt tõsine, arvestades, et Vene dessant oli juba Tallinna lähistel, merel ootel ning piiri taga toimus kordusõppuste sildi all vägede koondamine.
Ründeaktsioone juhtisid Leningradist kohale saadetud Punaarmee komandörid ning ööl vastu 1. detsembrit asusid tegevusse lööksalgad Riigikogu hoone, riigivanema, siseministri, sõjaministeeriumi, sõjakooli, mõnede sõjaväeosade, raudteejaamade ja peapostkontori ründamiseks.
Sõjakooli ründamiseks saadi 140 mehe asemel kokku 56 meest, kelle rünnak kehva ettevalmistuse tõttu kiiresti takerdus. Rünnaku lähtekohaks oli Sõjakoolist 500 meetri kaugusel asunud talu. Sissetungil tekkinud segaduse ja südi vastupanu tõttu jõudsid paljud kadetid relvad haarata ning mässajad panid peale mõne sõduri mahalaskmist ning tulevahetust jooksu, takerdudes okastraatidesse. Mitmel läksid okastraadis rahmeldades relvad ise lahti ehk relvakäsitlemises kogenematud ründajad tulistasid iseend vigaseks.
Riigipöörde ettevalmistamiseks anti suuri rahalisi toetusi. Varem Eestis kinni peetud ja üle kuulatud Viktor Kingissepa ülestunnistuse järgi anti talle põrandaaluseks tegevuseks 300 000 – 400 000 Eesti marka kuus.
Noorproletaarlastele anti 150 000 – 200 000 marka kuus. VK(b)P andis ka 80 000 kuldrubla toetust eesti kommunistidele ja 75 000 kuldrubla toetust lööksalkade loomiseks välismaal.
Anti Poolamets, Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, ajaloolane
