03.12.2024
Arvo Aller külastab Järvamaa haiglat
Riigikogu II aseesimees Arvo Aller (EKRE) tegi läinud nädalalõpul ringsõidu Viljandi- ja Järvamaale. Endine maaeluminister ja Ida-Virumaa Talupidajate Liidu tegevjuhi ametis olnud Aller on seisnud järjepidevalt elu säilimise eest väiksemates piirkondades. Ka nüüd rõhutas ta kohtumistel, et maapiirkonnad ja põllumehed on üks osa Eesti julgeolekust ja Eesti riigikaitsest.
Aller kohtus Järva- ja Viljandimaal nii kohaliku haiglajuhi, omavalitsusjuhtide, talunike kui ettevõtjatega. Aller sai põhjaliku ülevaate erinevate valdkondade tegevusest, käekäigust ja probleemkohtadest.
Esmaspäev algas Järvamaa Haigla AS juhi Külvar Mandiga, kes tegi haiglast põhjaliku ülevaate. Haigla hooned on täielikult renoveeritud, olemas on kaasaegne EMO korpus ning kohapeal suudetakse teha kõik kiireloomulised analüüsid ja uuringud, olemas on kompetentne personal. Haigla juhtkond peab ülioluliseks üldhaiglavõrgu säilimist maakondades. Eriti silmas pidades tänast julgeolekuolukorda, mil peame olema valmis kiireks reageerimiseks ja abi osutamiseks.
Toodi välja, et haiglatele on tarvis käibemaksuerisust. Patsiendi visiiditasu tõusu 20-eurole vaadatakse kui raha ühest taskust teise tõstmisele, sest õendusvoodikoha tasu langetati just 21-eurolt 15-le.
Riik lisab kohustusi, kuid mitte raha
Paide linnapea Kaido Ivask tegi visiidil linna käekäigust ülevaate ning rääkis, et Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna juhtimisel oldi väga lähedal saneerimisele. Praegu on Isamaa koalitsioonis EKRE, valimisliidu ja Keskerakonna nimekirjas kandideerinutega. Tehtud on rida reforme ja hulganisti ka koondamisi, mis olid eelarvekriisi lahendamiseks vajalikud.
Murekohaks on, et riik lisab omavalitsustele järjest kohustusi, aga kohustuste täitmisega kaasnevate kulude katmiseks rahalisi vahendeid ei eraldata. Mitmetel puhkudel on ka nii, et raha on vaid lühikeseks perioodiks, kohustused jäädavalt.
Probleeme nähakse ka haridussüsteemis tervikuna, mistõttu omavalitsustele kahjulikule haridusleppele alla ei kirjutata. Lahendamist vajab õpetajate rahastus aga ka nt HEV õpilaste teema. Hooldesüsteem on läinud kalliks ning vajaks täiesti uut lähenemist. Erivajadustega inimesed vajaksid uut hoonet, sest vana maja remontimine ei ole enam mõistlik.
Paides on rahvastik drastiliselt vähenenud, kuigi asutakse Tallinnast vaid tunni kaugusel. Raha põletamise kohana tuuakse välja Maakondlik Arenduskeskus, kus on loodud põhimõtteliselt vaid sotsiaalsed töökohad.
Paides väisati ka uut umbes 3,6 miljonit eurot maksma läinud jalgpallihalli, mida saab kasutada aastaringselt kõikvõimalikeks spordi aga ka muudeks üritusteks.
Paide kohtumiselt saadi pealinna viimiseks kaasa ka tõsine sõnum: Riik ei ole omavalitsustele aus ja usaldusväärne partner ning rahvastiku- ja perepoliitika lõhkumine on lubamatu.
Järgmiseks külastati Järva valla põllumajandusettevõtet Veskimäe AS-i, mis on tegutsenud juba üle kolmekümne aasta. Ettevõttel on üle 1000 ha põldu ning laudas rohkem kui 200 lüpsilehma. Seal valmistab raskusi töötajate leidmine ja seepärast on tööle rakendatud pereliikmed. Koormust vähendab, et lehmi lüpstakse robotitega. Hädasti on tarvis teha investeeringuid uute lautade jaoks.
Käesoleval aastal jäädi miinusesse ka põllukultuuride kasvatamisega. Raskusi valmistab meeletu hinnatõus, eelkõige väetise ja taimekaitse soetamisel.
Elus püsitakse veel vaid tänu piima tootmisele, kuigi suurt muret valmistavad kõrge elektrihind, tõstetavad aktsiisid ja peagi kehtima hakkav mootorsõidukimaks, mis hõlmab kogu ettevõtte masinaparki, milleta tööd võimalik pole teha.
Türi vallavalitsust külastades võttis Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri vastu abivallavanem Elar Niglas, kes nentis samuti, et riigi poolt pannakse omavalitsustele järjest spetsiifilisemaid kohustusi juurde, aga eelarvesse raha nende täitmiseks lisaks ei anta. Näiteks leiab Niglas, et vallas oleks hädasti vaja võtta täiskohaga tööle kriisispetsialist. Türi valda tuleb kiirabi Tartu ringkonnast, politsei Raplast ja kaitsevägi Kirde ringkonnast. Samuti osutas ta, et riigil puudub regionaalpoliitika. Kiita ei ole ka valla rahaline seis. Eelarve maht on 25 miljonit eurot, laenukohustused küündivad 11 miljonini ja investeerimisvõimekus väga väike.
Riigikogu aseesimehele pandi südamele, et ta viiks Türi vallast sõnumi Tallinnase, et riigil tuleb regionaalpoliitika korda teha ja kui kohustusi antakse täitmiseks juurde, tuleb nendeks eraldada ka raha.
Päeva viimane kokkusaamine toimus Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi inimestega. Selts tegutseb juba üle viiekümne aasta ning kõige suurem ettevõtmine on iga-aastane Türi lillelaada korraldamine.
Õhtu lõpetas aseesimehe vastuvõtt Männiku metsatalus, kuhu kogunenute suurimaks mureks olid tuulikud ja tuulepargid. Sõnumi võib kokku võtta, et kohalikud tuuleparke ei soovi ning peavad vajalikuks uued arendused seisma panna ning tuulikud keelata, kuni pole lõplikult välja selgitatud nende tegevusega kaasnenud mõjud inimese tervisele.
Haridusminister tuleb välja vahetada!
Teisipäeval alustati kohtumistega Vana-Võidu Kutseõppekeskusesse, kus võõrustajaks oli kooli juht Tarmo Loodus. Koolist rääkides ütles Loodus, et kooli hooned on heas seisukorras, aga kutse- ja täiendõppest on Eestis puudu 50 miljonit eurot. Vana-Võidu Kutseõppekeskusel jääb vajaka 300 000 eurot aastas. On leitud erinevaid lahendusi, et õpetajate ja õppejõudude palgad oleks üldse võimalik välja maksta. Õpilased taaskasutavad õppetöös vajaminevaid materjale loendamatuid kordi.
Haridusminister Kristina Kallase tegevuse kohta üldhariduskoolide ja kutseõppe valdkonnas koolijuhil häid sõnu ei jätkunud ning tõi välja, et eelarvete kokku panemisel tehakse suuri vigu ja ministeeriumi ametnikud samas majas erinevate osakondade tasemel suhelda ei suuda, mis probleemide lahenemise aseme toobki kaasa nende süvenemise. Ka on omavalitsustele pandud hariduses liiga suur koorem.
Lahendust nähakse näiteks selles, kui kutseharidust hakataks võtma võrdselt üldharidusega. Praegu on erinevused nii õpetajate palkades, koolioidu maksumuses kui kinnistute ülalpidamises. Nii on loodud süsteem, kus osad on teistest võrdsemad. Näiteks kutseharidusõpetaja võrreldes üldharidusõpetajaga teeb aastas ühe kuu jagu rohkem tööd, 200 päeva aastas! Ministeeriumi ametnikud eelarvete kokkupanemisel arvutada ei oska ja kõrvuti asetsevad osakonnad omavahel ei suhtle.
Tulist kriitikat jagus ka Haridusministeeriumi kutsehariduse projektijuhi Triin Laasi-Õige välja käidud plaan viia kutseõpe seniselt kolmelt aastalt neljale.
Tallinnasse edastati konkreetne sõnum: haridusminister tuleb esimesel võimalusel välja vahetada. Kristina Kallas teeb sihilikult korvamatut kahju kogu üldhariduse- ja kutseõppesüsteemile, aga ka regionaalpoliitikale ja julgeolekule. Mingit pikka plaani hariduses ei ole. Tähelepanelikult tuleb jälgida Riigikogus Haridusministeeriumist tulevaid eelnõusid. Kutseõppesüsteemis on ülivajalikud nii Vana-Vigala kui Hiiumaa kutsekool. Vana-Vigalas õpib 400 erivajadusega last. Maja on korras ja kooliruumid kaasaegsed.
Elektri hind alla, maksudega ei mängi!
Järgmisena kohtuti Viljandi vallavanema Alar Karuga Viiratsis. Sealne vallamaja on uus ja kaasaegne, kus töötab üle kuuekümne inimese.
Viljandi linnas tegutsev VMT Tehased on Eesti omanikega ettevõte, mis töötab aastast 1993 ja on teinud ajas tohutu hüppe. Peamiselt tegeletakse metallkonstruktsioonide projekteerimise ja tootmisega. Midagi lattu ei toodeta, kõik on ainult tellimuste alusel ja nö rätsepa tööna. Kõik projektid on erinevad. Toodetakse nii siseturule kui ka suures mahus ekspordiks. Ettevõttel on tütarfirmad välismaal. Peale metalli kasutavad veel oma toodetes tsinkimist, puitu, betooni ja teisi materjale. Suudavad toota ka keerulisi mehhanisme, kus on liikuvaid osi jne. Covidi kriisist tulid läbi nuttes, aga nüüdseks on hingamine jälle taastunud ja ollakse kasumis. Edu on taganud erinevates kriisides, et mune ei hoita ühes korvis!
Tootmine on väga suure energiavajadusega, 2 x 400 amprit, millest suur osa suvisel perioodil suudetakse toota enda päikesepaneelidega. Külastatud ettevõtetest oli VMT Tehased ainus, kes tõi välja, et elektri kulu nende lõppkuludest moodustab vaid 6% ja pigem on neile olulisem varustuskindluse tagamine, nii enda kui Eesti Energia poolt, kui elektri hind.
Põhitoore on metall, mida ostavad kokku üle Euroopa ja ainult kõige kvaliteetsemat, sertifikaatidega tagatud metalli. Enne sõda oli metalli hind 60 senti/kg, sõja alguses läks hind 2 €/kg ja nüüd on langenud 90 senti/kg peale.
Suurim probleem neile on oma konstruktsioonide transportimine üle Eesti ja ka välismaale, peamiselt läbi Paldiski sadama. Tegemist on üldjuhul ülipikkade ja ülekabariidiliste konstruktsioonidega ja teede ehitusel ei ole seda aspekti silmas peetud. Teetähised ja -märgid, aga ka ristmikud, eriti ringristmikud on ehitatud neid faktoreid mitte arvestades. Ka päris uued lõigud. Lisaks läheb teede hooldusse ja remonti vähe raha, st kannatavad ka kandevõimed.
Tallinnasse paluti sõnum viia, et Tallinn – Tartu maantee tuleb ehitada välja 2+2 kiirteeks. Rekonstrueerida on vaja Imavere-Viljandi maantee. Tuleb tagada nii inimeste kui kaupade vaba liikumine. Hädavajalik on maksurahu ja ettevõtlust ei tohi segada poliitiliselt maksudega mängides ning bürokraatiaga tappes.
Karksi – Nuias saadi kokku Mulgi valla juhtkonnaga. Seal olid peamised probleemid teiste omavalitsustega sarnased. Eraldi toodi välja, et mure on Läti tuulikute ja Eesti enda planeeritava tuulepargiga Nuia ja Abja lähedale. Vald on tuulepargi rajamisele vastu. Abi ei saadud ka Kliimaministeeriumi ametnikelt, kes kohal asja uurimas käisid. Valla arvutuste kohaselt piisaks Mulgi valla elektrivajaduse katmiseks 17 tuulikust, võimsusega 4MW.
Seal vajatakse riigi tasemel pöördumist Läti riigi poole, mis ei lubaks tuuleparki sinna rajada. Riigi abi vajatakse ka Eesti poolele tuulepargi rajamise peatamisel.
Karksi-Nuias asuv Nuia PMT edastas Riigikogu aseesimehe Arvo Alleriga pealinna sõnumi, et elektrihind tuleb alla viia. Maksudega ei mängita ning tagada tuleb teenuste ja kaupade vaba liikumine.
Nuia PMT on tootnud 32 aastat järjest tööstustes ja masinaehituses vajaminevaid hüdrosilindreid iga mõõdus ja suuruses. Lattu ei toodeta midagi, ainult tellimuste põhjal. Aastate jooksul variatsioone tuhandetes. Neil on ma värvitsehh. Ettevõte on energia- ja maksutundlik. Käibemaks ei mõjuta küll toodangut, küll aga töötajate palkasid. Palgasurve on väga suur kuna töötajate isiklikud kulutused elule on kasvanud väga kõrgele.
Järgmiseks külastatud J. Roots Timber OÜ murekohad ei erinenud eelnevalt külastatud ettevõtete omadest – elektrihind tuleb alla viia, maksudega ei tohi mängida ja neid tuleb alandada. Veel juhiti tähelepanu, et Töötukassa ja tööandjate vaheline seadusandlus korda – mõlemad saaksid sellest kasu ja hoiaksid kokku kulusid ja aega.
Ettevõte tegeleb kuivast saematerjalist liistude ja laudade tootmisega, peamiselt sise- ja välisvoodrilaudade tootmine. Kuna Vene piir on kinni, siis suures osas tuleb materjal Soomest, osa ka Eestist ja läheb üldjuhul ka Eestist välja ekspordiks üle Euroopa. Toodetakse vaid tellimuste olemasolul. Suvel tekkis tootmiskompleksis tulekahju, mistõttu oli päevakorras isegi ettevõtte sulgemine ja pankroti välja kuulutamine. Töötukassalt ega riigilt abi vastutuleku näol ei saadud.
Viimasena võeti ette Primewood OÜ külastus Karksi – Nuias. Ettevõtte sõnum oli selge: Eesti elujõulisuse aluseks on korras perepoliitika ja ettevõtluse soodustamine. Kui pole tagatud perekondi ja laste saamist soodustav poliitika ja arusaamine, et raha kõigile teistele tuleb ettevõtlusest ja mitte kuskilt mujalt, siis ei saa ka midagi paremaks minna. Samuti toodi välja regionaalpoliitika puudumine ja rõhutati elektrihinna alandamise vajalikkust. Tuge oleks vaja seadmete ostmisel ja tööstuse välja arendamisel.