Kolmapäevases infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets peaminister Kristen Michalilt meretuuleparkide kohta, mille ehitamise Rootsi valitsus kaitsevõimekusprobleemide tõttu ära jätab, kuid millega Eesti valitsus jätkab.
Anti Poolamets: “Viimastel nädalatel on läinud teravaks arutelu meretuuleparkide ja nende julgeolekuriskide osas, mis puudutab eelhoiatust, mis puudutab kaitseväeradarite segamist. Selles osas on väga kriitilise arvamuse andnud Kaitseväe juhataja Andrus Merilo, mereväe ülem Ivo Värk, Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg.
Me näeme, et Rootsi, kes muidu on ju rohepöörde osas vägagi sõbralikult meelestatud riik, tegi väga järsu ja resoluutse otsuse 13 meretuuleparki lihtsalt peatada ja pani keelu peale. See on järsk ja sirgjooneline otsus. Samal ajal kaitseminister teie valitsuses on küll möönnud, et probleem on olemas, aga samal ajal, ma näen, tuleb selline info: “[Õhuseirega on] Pevkuri sõnul kõik korras [ja] muu osas otsitakse lahendust.”
Minu meelest see ei lähe kuidagi kokku Kaitseväe juhtide sõnumitega, kes ütlevad just, et õhuseirega ongi peamised probleemid, seda nii Ida-Eestis, aga seda ka meretuuleparkidega seoses. Ma märgin seda, et vaadake, Rootsi jaoks ei piisa ju sellest, et meil on Peipsi ääres mõni radar, miskipärast nad keelavad oma idarannikul radarid ära. Aga vaadake, Kaliningradi oblast on ikka samal kohal. Välja lülitatud transponderitega lennukid lendavad ikka mööda Läänemerd ehk meie läänerannikult võivad samamoodi Vene lennukid sisse keerata ja see eelhoiatus peab olemas olema, see on ju NATO eelhoiatus. See on ülitähtis kõigile NATO liitlastele. Kas siin ei ole vastuolu Pevkuri sõnumitega, et meil on justkui kõik korras?
Teise küsimusena jätkas Anti Poolamets: “Mina ei saanud tegelikult peaministrilt vastust, mida need kompensatsioonimeetmed tähendavad, näiteks meretuuleparkide puhul. Maatuuleparkide puhul, olen kursis, osteti kallim radar, tõsteti see Ida-Virumaal ettepoole, see läks tõesti väga palju maksma. Aga arvestades seda, et Eestisse on üle 1000 hiidtuuliku plaanis püstitada, siis kogu meie territoorium on radarite jaoks üks suur segapudru tegelikult. Nad tõesti ei näe seda pilti. Nad on kinnitanud, eksperdid on kinnitanud – nagu sein on ees. Tegelikult ei piisa ühest radarist, sest kui me räägime päris näiteks kriitilisest olukorrast, siis ega siis, kui vastane tuleb ühest kohast mööda ja seal on veel paarkümmend tuulikut ees, siis ikkagi meie radar ei näe ka pärast seda mitte midagi.
Aga meretuuleparkide puhul on ju olukord selline, et kuhu te need radarid püstitate? Mõtleme tehniliselt. Ega siis seal ei saa statsionaarselt mõni laev seista. Ja jällegi ma viitan Rootsile, kes ei leidnud sellele mingit kompenseerivat lahendust. Meie meretuulepargid on ju Saaremaa külje alla plaanitud. Mina ei näe mingit võimalust tehnilises mõttes sinna midagi rajada. Ma ei näe ka saari seal, kuhu võiks panna radari püsti. Võib-olla on teil teised andmed. Palun aidake mind sellega, et mida teha nende meretuuleparkide kompenseerimise osas, et kaitseväel oleksid silmad alles?”
Peaminister väitis, et Eestil polevat mingeid probleeme.