Kolmapäeval olid Riigikogus arutlusel Eesti sõjalised missioonid maailmas ja kuigi EKRE mõnda neist toetas, on rahvuskonservatiivid vastu meie sõdurite mujale saatmisele keerulises julgeolekulises olukorras, nagu toonitas ka fraktsiooni esimees Martin Helme.
“Ma mõtlesin, et on vaja natuke raamistada seda arutelu siin. Meil on täna siin umbes 10 missiooni ja osadele isegi meie fraktsioon hääletab poolt, aga suuremale osale me hääletame vastu ja hääletame väga lihtsatel põhjustel. Ega me oleme seda, näiteks ju sedasama Mosambiigi missiooni algusest saadik kritiseerinud, selgitanud, et see on, kes kuidas maitse järgi võtab, kas neokolonialism või rohepesu või lihtsalt mingi täiesti arusaamatu eksitus. Aga igal juhul ei peaks Eesti tegelema selliste asjadega.
Ma toon välja põhimõtteliselt sellised vastuväited, mis meil on nendele missioonidele, mille vastu me hääletame, sõltumata siin eelnõu numbrist.
Ühele olulisele, üliolulisele aspektile juhtis oma kõnega tähelepanu juba Varro Vooglaid. Meil on laua peal mitu eelnõu, mis on oma olemuselt selgelt vastuolus põhiseadusega. Me nimetame neid blankovekslieelnõudeks, kus Riigikogu annab ei tea kuhu ei tea kellele ei tea milleks põhimõtteliselt sõtta minemise õiguse.
Ei ole veenvad ükski neist juttudest sellest, kuidas me pärast saame veel üle otsustada ja kuidas me pärast saame veel järgi vaadata. Ei ole. Tegelikult annab Riigikogu blankoveksli valitsusele minna sõtta kusagile meie sõduritega. See on põhiseadusega vastuolus ja selliseid eelnõusid me põhimõtteliselt ei tohiks mitte keegi meist siin toetada. Selliseid eelnõusid ei tohiks tegelikult riigikaitsekomisjon siia saali saata.
Siis on seesama küsimus mingitest täiesti arusaamatutest sellistest missioonidest, mis on kunagi kusagil ajaloo hämarustes tekkinud ja tiksuvad ja tiksuvad ja tiksuvad, millel ei ole mitte mingit loogikat enam. Me tegeleme rahuvalvamisega Liibanonis! Korraks lööge välisuudiste leheküljed lahti. Seletage mulle ära, millise rahu valvamisega tegelevad eestlased Liibanonis. Seal ei ole rahu, mida valvata. Miks me seal oleme? Tegelikult õiget põhjust enam ammu ei ole.
Siis me tegeleme gaasimaardlate neegrikuningatelt äravõtmisega koos portugallastega Mosambiigis. No lõpetame ära! Kas Eesti on mingi impeerium, et me käime üle terve poole maakera ja Aafrikas maavarasid hankimas! Endal enam põlevkivi kaevata ei taha, aga toome siis Aafrikast gaasi eurooplastele, mõni suur Prantsuse või Saksa firma saab endale korralikud kasumid. Lõpetame ära, see ei ole Eesti riigikaitse ülesanne.
Meil on vaja vastata sisulistele küsimustele. Mul on täiesti võimatu aru saada, kas te ei saa aru või te ei taha aru saada või te oletegi lihtsalt kuskil mingisuguse käsuliini peal. Julgeolekuolukord viimastel aastatel on ju radikaalselt muutunud. Ja ei meie riigikaitsekomisjon, ei meie Kaitseministeerium, ei meie peastaap nagu ei paista sellest üldse aru olevat saanud.
Ikka samamoodi nagu nullindatel räägiti julgeoleku eksportimisest, ikka samamoodi nagu siin kümnendatel räägiti sellest, kuidas me ehitame demokraatiat, ma ei tea, millistes lootusetutes kohtades. Meie tiksume edasi mingisuguses rutiinis, mis absoluutselt ei arvesta sellega, mis maailmas toimub. Kuulge, meil on oma sõdureid Eestis vaja. Me ei peaks ühtegi oma sõdurit Eestist ära viima, kui selleks ei ole mingisugust erilist karjuvat vajadust. Ja no andke andeks, ei ole!
Teiseks, me kuuleme siin kogu aeg vastu rinda tagumist sellest, kuidas riigikaitsekulutusi on vaja suurendada ja Eesti peab rohkem investeerima. Vabandust, kas Mosambiigis, Liibanonis, Süürias, ma ei tea, kus kohas missioonidel osalemine on meie riigikaitseraha otstarbekas kasutamine? Ei ole ju, see on riigikaitseraha. Me tõstame kõiki makse, me tõstame käibemakse ja tulumakse ja aktsiisimakse ja teeme julgeolekumaksu ja mida kõike veel, maamaks tõuseb, sellepärast, et me edendame riigikaitset. Ja siis selle raha eest minnakse mööda maailma seiklema! See ei ole mõistlik rahakasutus, eriti kui me nimetame seda riigikaitsekulutusteks.
Ja kolmandaks, või ma ei tea mitmendaks ma siin neid asju loetlen juba, Eesti ei ole impeerium, Eesti ei vastuta kogu maailma eest ja Eesti poliitikud ja otsustajad ei vastuta teiste riikide ja regioonide julgeoleku eest. Meie asi on seista selle eest, et Eestis oleks turvaline. Ja see, millega siin tegeldakse, on asendustegevus või raiskamine. Ja seda ei saa toetada. Tulge tänasesse päeva, inimesed!”