Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, endine diplomaat Mart Helme kommenteerib olukorda ja arenguid Süürias. Milline on nende sündmuste mõju piirkonna ja terve maailma poliitilistele arengutele ning mis mõju on sellest kõigest Eestile? Tasub kuulata, sest suurepärase poliitilise vaistuga Mart Helme on geopoliitilisi arenguid maailmas alati õigesti ette näinud.
Mis Süüriast edasi saab? Mart Helme: “Süürias jätkub kodusõja etniliste religioossete konfliktide ahel, mis viib selle riigi lagunemiseni, milliste vormideni see jõuab, on raske praegu ette öelda. Aga mingit rahu seal ei tule, mingit demokraatiat seal ei tule, mingit õnne nende õuele ei tule. Kõik need hõisked, et diktaator Assad kukutati, võib tähendada miljonitele inimestele tragöödiat,” ütles Helme.
Ta lisas, et sündmused lepiti selgelt venelastega eelnevalt kokku. Seda näitab kui rahumeelselt Assad võimust loobus, et ta kohe Venemaa lennuväebaasi kaudu Moskvasse lendas ja seal varjupaika sai, talle oli juba ette öeldud, et me sind rohkem toetama ei hakka, aga me pakume sulle varjupaika, meil on teised kokkulepped tähtsamad, kirjeldas Helme. Venemaa ei saanud seal lüüa, kuigi võttis sisse teatava mainekahju.
Ta lisas, et selgelt käib läbirääkimine Venemaa ja USA vahel ka Ukraina küsimuses “Uue maailmakorra sünnivalude lainetusi näeme praegu ka mujal maailmas ja siin jõuame elujõuetute riikide likvideerimiseni või likvideerumiseni, ütles Helme, kes ei ennusta helget tulevikku ei Euroopa Liidule ega ka NATOle.
“Mis puutub Eestisse, siis siin hakkavad asjad selguma paremini pärast 20. jaanuari, kui Trump võtab koha sisse Valges Majas,” lausus poliitik.
Ta ütles, et selles kauplemises tuleb meil keeleots suus hoida jälgides põhipanuseid selles osas, kas Venemaa jääb USA-Hiina vastasseisus neutraalseks, võtab USA poole või Hiina poole. “Siin võime meie osutuda selleks peenrahaks, millega kaubeldakse,” märkis ta.
Mart Helme: “Ja siin on näha, kui lühinägelik on olnud Eesti välispoliitika, kes on panustanud ainult Ameerika Ühendriikide, NATO ja ELi kaardile. Oleks ikka pidanud mõtlema natuke polüfoonilisemalt, oleks eelkõige pidanud tegelema iseseisva kaitsevõimega, demograafilise olukorraga, iseseisva majandusliku baasiga.”