12.12.2024
Woke-ministrid…
Riigieelarve on saanud lüpsiplatsiks paljudele ideoloogilistele ühendustele, samas kui haavatavatelt ühiskonnagruppidelt nagu suurpered, kärbitakse raha hoo ja hoolega.
Vaadates 2025. aasta riigieelarve seaduses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvet, leiab kulude alajaotusest tulemusvaldkonna „Heaolu“, mille alla omakorda kuulub „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm“.
Varasemalt on soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemisega seonduvad teemad olnud sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevusteks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala on tavapäraselt tegelenud riigi majandust, liikuvust ning ettevõtlust puudutavate teemadega.
EKRE Riigikogu saadik Rene Kokk saatis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole seoses eelpool nimetatuga kuuest küsimusest koosneva kirja, milles palus näiteks ministri hinnangut 2025. aasta eelarves oleva „Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamiseks“ ettenähtud 2 366 000 euro kasutamise kohta. On see tõesti parim võimalik viis nende rahaliste vahendite kasutamiseks ja riigi majandussektori arendamiseks?
Samuti palus Kokk selgitust, mil viisil turgutatakse ettevõtlust „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku“ ametikohale kulutatava 527 000 euroga.
Minister Keldo leiab oma vastuses, et sooline võrdsus ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine olevat otseselt seotud riigi majandusliku ja sotsiaalse heaolu tasemega ning toob näiteks OECD uuringu, mille kohaselt nende 2022. aasta raportis osutatakse, et Eesti jäävat ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma “märkimisväärsest majanduskasvust”.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja tema kantselei ülesanded tulenevat aga võrdse kohtlemise seadusest ja soolise võrdõiguslikkuse seadusest.
Maailma mastaabis on käibel mõiste “woke-majandus”, mis tähendab, et kasumi asemel aetakse taga ideoloogilisi eesmärke. Silicon Valley kogemused (ühe sellistele ettevõtetele orienteeritud panga pankrot) näitavad, et ilma subsideerimiseta kõrbeb ideoloogiline majandus ruttu, kuivõrd see sarnaneb nõukoguliku majandusmudeliga. Eestis aga on selline majandus loomisel.
Uued Uudised