14.12.2024
(:) kivisildnik
Juba mitmendat päeva mõtlen selle üle, et kohe päris hea on Eestis elada. Küllap oli see nt Peeter Tali (nt on lühend sõnast neetud, ka endine lugupeetud, suure kirjaniku märkus), kes Riigikogu puldist teatas, et elu on hea, või koguni väga hea, et meil on NATO ja euroliit. Muidugi on hea, kui sul on euroliit patta panna, selles olukorras võib igaüks rängast heaolust songa saada.
Aga varsti pole euroliitu ja Põhja-Atlandi pealõikamisorganisatsiooni enam olemaski ja siis võib tõesti asi veel halvemaks minna. Kõik variandid on prill-laual. Vaatasin statistikat, oli statistika. Seni kuni on midagi ja kedagi veel kokku lugeda, pole väljavaated lausa lootusetud. Numbrid ütlesid, et miljoni vaese maal on ainult 100 000 inimest maksejõuetuks jäänud.
Oleks selline asi juhtunud mõnes rikkas riigis, siis muidugi ei teaks, kuhu silmi peita – aga meil on 900 000 vaest kõigele reformatsioonile vaatamata suhteliselt maksujõulised, ostavad küll vähem õgimist ja muud suuremat üldsegi mitte, aga ega nt Peeter Tali ei kurda. Peeter on meile eeskujuks, tehke kõik nagu Peeter ja majandus pöördub kohe vasakule ära.
Pedofiilide reiting on taas tõusuteel
Siis pole ka imestada, et pedofiilsete oravate partei reiting muudkui tõuseb. Mõõdik tundub uskumatu ja keegi mingit arukat seletust ka ei oska anda. Öeldakse, et inimesed on lollid, sellepärast. Vaidlen vastu, olen märganud ringi sebimas ainult 40 000 idiooti, seega peab pedofiilide taevakõrgusel reitingul olema mingi muu põhjendus.
Filosoof Lauri Kilingi-Nõmmest seostab täiesti mõistuse- ja loomuvastast reitingut sellega, et mingi pornokanali andmetel on eestlased hakanud eelistama anaalseid sisuloojaid. Teatav tõetera selles tähelepanekus on, aga mul on peaaegu sama usutav hüpotees: ma põhjendan toimuvat õnnestunud integratsiooniprojektidega.
Eestlane hakkab venestuma peast
Ma olen veendunud, et globalistide pingutuste tulemusel on õnnestunud integreerida eestlased vene kultuuriruumi ja ühiskonda, vastupidi muidugi mitte. Toon mõned võikad näited: Tallinna eestlaste lapsed käivad pahatihti vene koolides ja õpivad vene keeles, haridusminister on meil pastel või kannel, Tallinna linnavalitsus on aga kastiratta ja Tambovi hundi ristsugutis. Sellises haletsusväärses olukorras on eestlaste venestumine vältimatu, endalgi tulevad vahel kolmekordsed täiesti enesestmõistetavalt keelele.
Jopp… etc. Eriti laastavalt mõjuvad sõjauudised. Eelmise okupatsiooni ajal tehti ka metsikult sõjapropagandat, kõik need sõjafilmid, multifilm “Pioneer ja viiul”, raamatud Isamaasõja kangelastest, seriaal “17 kevadist hetke” jms. Oli kommunistlikult mõeldud, aga mis oli tulemus? Sakslastel olid lahedamad vormid, natse mängisid filmides blondid baltlased ja kõik olid alati natside poolt. Fakt.
Ka tänapäeval annab nürimeelne ja öökimaajav propaganda pigem vastupidise tulemuse. Loed saks-taro ininat ja hakkadki vaikselt peast venestuma. Dementset sonimist ei ole võimalik uskuda, nii muutuvadki inimesed putinistideks. See on tõesti nii.
Toon konkreetse näite, loen lehest: “Ukraina väejuhatusel on aeg üksusi Pokrovskist ja Kurahhivist välja tuua, ütlevad eksperdid. Samas ei saa Ukraina loovutada vallutatud alasid Kurski all, sest need on argument läbirääkimistel.” Loed ja vannud, oleks mul selline papp, ma puhastaks juba Pekingi äärelinnu, aga need armetud olendid annavad Pokrovski ära – see on reetmine. Mis järgmiseks, Odessa ja Lviv?
Miks nad siis kaotasid meie sõja?
Vihkan täiega. Nad ju kaotavad seal meie sõda, see on meie Pokrovsk ja põliseesti Kurahhiv. Meie oleme võidu nimel kõik ohverdanud, laadime oma kahureid kartulikoortega, nutame õhtul AKd vaadates, kehtestasime just pensionäridele ja vallasantidele võidumaksu, mis me veel teha saame? See kaotus on nii kohutavalt ebaõiglane ja tervet talupojamõistust solvav.
Ja lõpuks, NATO riikide kodanikele, eriti Euroopas, ütlen ma: öelge oma kärnastele pankadele ja peninukkide hallatud pensionifondidele, et on lihtsalt lubamatu, et nad keelduvad investeerimast kaitsetööstusse. Nagu loomad. Riigikaitse ei ole samas kategoorias ebaseaduslike narkootikumide ja pornograafiaga. Investeering kaitsesse on investeering Mulgimaa julgeolekusse. See on iga homoseksuaali aukohus! Kusti Salm on parim investeering üleüldse.
Ma tean, et rohkem kaitsele kulutamine tähendab vähem immigrantidele nuumamist. Aga ainult natuke vähem. Keskmiselt kulutavad Euroopa riigid vabalt kuni veerandi oma rahvuslikust sissetulekust pensionidele, tervishoiule ja sotsiaalkindlustussüsteemidele. Meil on seda raha rohkem vaja, et oma kaitse veelgi kaasvamaks, transseksuaalsemaks ja sallivamaks muuta.
Papp letti, või teid kõiki ootab Pokrovsk
Ukraina paigutab praegu ligi neljandiku oma SKT-st igal aastal kaitsesse ja kaotab. Seda on üle kümne korra rohkem kui Euroopa liitlased Baltikumis kulutavad. Karm meeldetuletus, et ohjeldamatu seksuaalvabadus ei ole tasuta. Ukrainlastele maksab pensione Ameerika, miks nad ei võiks pinssi ja töötu abiraha maksta ka poolakatele, rumeenlastele ja belglastele, ega Saksamaa ka enam ots otsaga kokku ei tule. Nad lihtsalt ei taha. See ei ole võrdne kohtlemine, meil on kõigil kange võidutahe ja rusikad sügelevad.
Tegutseda tuleb kiiresti. Et kaitsta meie tuuleparke, meie päikeselisi vosvoriidivälju ja meie kiirlaenudel põhinevat eluviisi, peavad teie poliitikud meie häält kuulda võtma. Öelge neile kaabakatele, et te olete nõus tooma mistahes ohvreid, aga meie ei ole, meie tahame raha ette. Makske sulas või mädanege ise kaevikutes. Öelge neile, et nad peavad kulutama kogu papi kaitsele, et me saaksime rikastuda nagu Ukraina vahvad korruptandid. Öelge neile, et julgeolek loeb rohkem kui miski muu.
Meiega ei möliseta
Meie vastased Kremlis ja Palestiinas arvavad, et nad on kõvad ja meie oleme pekkis nagu palgasõdurid Kurski vikerkaarel. Nad rõhuvad oma inimesi, kui meie peame kalliks aafriklasi. Nad peaksid meeles pidama, et ei ole suuremat jõudu, kui demokraadid ja islamistid üheskoos. Seda võiksid nad Süüria arengutest õppida. Kui meid rünnatakse, on meie vastus otsustav hukkamõist.
Et kindlustada, et keegi ei kaaluks kunagi meie ründamist, peame säilitama pikaajalise ja lihtsalt mõistetava heidutuse. Karl Martell suutis seda teha, Julius Kuperjanov suutis veel enamatki, aga Paul Maitla oleks neile mõlemale ära teinud. Sellepärast tulebki meile maksta, mitte haliseda. Ja Sven Sildnik tuleb otsekohe Riigikokku valida. Vali paberil, vali elu!
Sisepaguluses 14.12.2024