Kui rääkida tuuleenergiast, siis on üks eriti huvitav detail, mida meie rohelise energia üleminekuapostlitele meeldib vaiba alla pühkida: meie paljukiidetud tuulikud on salajased elektrikuhjajad. Eriti pimedal ajal tekitavad need süsteemid elektrivõrgule lisanõudlust.
Kui Robert Habeck alles unistab suurest muutumisest, siis Skandinaavias on kainestav reaalsus juba tekkimas. Naabrid norralased ja rootslased on tüdinud meie energiapoliitika eksperimendist, mis viib nende elektrihinnad peadpööritavatesse kõrgustesse. See on mõistetav, sest kunstlikult kõrgete elektrihindade all kannatavad meie oma kodanikud…
Energia neelajad pimedal ajal
Kuid see läheb veelgi “paremaks”: hiljutise tuulevaikuse ajal ilmnes veel üks tuuleenergia paradoks. Energia ülemineku oletatavad päästjad osutuvad salajasteks energiaraiskajateks. Kaasaegne 4,2 MW Vestase süsteem tarbib paigal seistes ilmatu 55 000 kilovatt tundi aastas. Kui korrutada see tarbimine Saksa tuuleturbiinide arvuga, on aastane kogutarbimine umbes 1,2 teravatt tundi – see vastab keskmise suurusega gaasielektrijaama toodangule…
Allikas: Report24
Kommentaar loo alt: “Kuidas tuulik töötab? Lihtsustatult. Tuulik tõmmatakse käima elektrivooluga võrgust. Kui tuul lükkab tuulikut kiiremine esialgsest pöörlemisest, siis tekkiv energiate vahe on toodang. Toodang on seda suurem, mida suurem on tuul. Tormiga keeratakse tuuliku labad tuulest välja ja seisma. Kui tuule kiirus on minimaalne siia vahepeal tuulik toodab ja vahepeal tarbib sõltuvalt puhangutele. Kui tuule kiirus langeb nii madalale, et seda peab pidevalt juurde aitama, siis pannakse tuulik automaatselt seisma. Kui öösel päike ei soojenda maapinna erinevaid pindu ja ei tekita õhurõhu erinevusi, siis jääb tuult vähemaks. See on ka põhjus, miks tuulikud on öösel vähem tootlikud ja vaiksema ilmaga lausa energiat nõudvad. Teatavasti annavad elektrimootorid võrku reaktiivenergiat ja see vähendab võrgu läbilaskevõimet. Ka meil on mikseriga vahukoore tegemisest elektriarvel rida: reaktiivenergia andmine võrku. Lihtsustatud kujul elektrimootor, iga siinuse võnkega, 50 korda sekundis, võtab võrgust voolu ja teatud siinuse võnke perioodil surub voolu võrku tagasi. Igaüks võib endale ette kujutada, mida teeb ja mida küsib Eesti energia süsteemilt terve meretäis tuulikuid, mis peaaegu juba hakkaks elektrit tootma, kui tuul veel veidi tõuseks.”