Eestist on saanud kummaline maa, kus võimu juurde pääsenud inimesed ajavad udu, söövad oma sõnu ja kasutavad teiste poolt etteantuid.
Eesti rahvas mäletab ilmselt veel seda, kuidas president Karis lubas Venemaa põlvili suruda. Need võimupoliitikud, keda riigipea protežeerib, puhuvad iga päev sõjajutte, olles valmis võitlema viimase kui ukrainlaseni – ja Karis räägib nüüd nii, nagu ta ise poleks sõjahirmule kaasa aisanud.
ERR kirjutab: „Eestis räägitakse sõjast liiga palju ja see tekitab inimestes hirmu, muu hulgas ka riigist pagemiseks, ent sõjaks ei lähe, ütles president Alar Karis ETV-le antud aastalõpuintervjuus. Karis rõhutas samas, et riigikaitsesse on kindlasti vaja raha paigutada, et võimalust sõjaks ei tekikski.“
Kas liiga palju vasturääkivusi pole? Ühest küljest tahab riigipea Venemaa põlvili suruda, teiselt jälle soovib, et võimalust sõjast ei tekikski. Ühest küljest soosib ta „sõjaprintse ja –printsesse“, teisalt aga pahandab, et liiga palju hirmutatakse sõjaga…
Ei vea Eestil presidentidega, ikka pääsevad sinna nätsunärijad, Antarktika pingviinidega sõprussuhete loojad või lihtsalt selgrootud. Karisel ei jätkunud mehemeelt isegi laste kaitsmiseks pedofiilide eest.
Kui Eestis hakati rääkima kogu taristu õhkimisest ja eestlaste “evakueerimisest”, võinuks president hirmutajaid korrale kutsuda, aga ta ei teinud seda. Nüüd avaldab ta hilinenud rahulolematust oma intervjuus, olles ise samuti sõjajutte puhunud.
Uued Uudised