Käesolev artiklite sari koosneb neljast aastale tagasivaatavast lühikesest kokkuvõttest, mis hõlmavad Eestis olulisemaid sündmusi. Aasta on piisavalt pikk aeg, et varasemad sündmused kipuvad õnneks või kahjuks meelest minemast. Seega heidame siinkohal põgusa pilgu, millega me peagi lõppeval aastal silmitsi seisime.
Esimeses artiklis teeme ülevaate jaanuari, veebruari ja märtsi olulisematest sündmustest.
Jaanuar 2024
31. detsembril 2023 tähistati üle Eesti, nagu ikka aasta vahetust ja valmistuti vastu võtma uut. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud olid 2023. aastal väsimatult juhtinud tähelepanu, et Kaja Kallase valitsus lisaks sellele, et on andud ära kõik meie relvad, on ka ujutanud Eesti üle vene keelt kõneleva elanikonnaga, kellest huvitaval kombel suurem osa on siia tulnud otse üle Vene piiri.
Nii tuli paljudele šokina, et 31. detsembril korraldati Tallinna Raekoja platsil Moskva aja järgi alanud aastavahetuspidu, millest uue aasta alguses ajakirjandus hämmeldunult lugejaid informeeris. Ometi ei olnud sel sündmusel piisavat mõju, et eestlaste silmi viimase aja immigratsiooni suhtes lõplikult avada.
Eesti parteilisel maastikul algas ümberkujunemine kohe aasta alguses, mil kuus keskerakondlasest Riigikogu liiget teatasid parteist väljaastumisest.
Nendeks olid Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Enn Eesmaa, Jaak Aab ja Kersti Sarapuu. Jüri Ratas jäi toona veel Keskerakonna liikmeks, lahkudes küll Keskerakonnast sama kuu sees. Liikmete lahkumist erakonnast näidati Mihhail Kõlvarti läbikukkumisena erakonna juhina. Enamik neist suundus erakonda Isamaa. Ridu täiendasid aga endiste keskerakondlastega pea kõik koalitsioonierakonnad.
Inflatsioon Eestis oli kerkinud 40%-le, mida nimetati ka Kaja Kallase inflatsiooniks, sest just tema majanduspoliitilised otsused tõid endaga kaasa Euroopa suurima inflatsiooni ja sügavaima majanduslanguse, millega maadleme nii täna kui tuleval aastal. Jaanuaris oli olukord väga pingeline. Peaministri autoriteedist olid järele jäänud riismed. Mäletatavasti puhkes 2023. a augustis Kaja Kallase Vene äri skandaal, mis vältas aasta lõpuni välja ning jättis Kallasele pitseri kogu tema peaministriks olemise ajaks ja saadab teda tänaseni.
Jaanuaris puhkes õpetajate streik, mida toetas 72% inimesi ühiskonnast. Koolides jäid tunnid mitmel päeval ära. Streikivatele õpetajatele nende päevade eest töötasu ei makstud.
22. jaanuaril toimus Toompeal õpetajate meeleavaldus. Oma toetust läks õpetajatele avaldama ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme, kellele meeleavalduse korraldajad sõna ei andnud. Küll aga nõudsid lavalt õpetajatele palka juurde koalitsioonipoliitikud sotside ja E200 ridadest. Kõik valitsuserakondade liikmed koos Reformierakonnaga skandeerisid enne valimisi, kuidas õpetajatele on vaja kõrgemat palka ning said selle eest ka hääled. Nüüd soovitas Kaja Kallas streikivatel õpetajatel maksta automaksu.
26. jaanuaril kutsus Martin Helme teisi erakondi Kaja Kallast umbusaldama:
„Tänaseks on kujunenud olukord, kus nii ühiskond laiemalt kui valdav enamus parlamendierakondi on selgelt õpetajate töötingimuste parandamise taga, samas peaminister ja peaministri partei ei suuda või ei taha olukorda lahendada ning ühiskondlikke pingeid maandada,“ kirjutas Helme erakondade juhtidele.
Ja piisas vaid EKRE-l teha ettepanek Kaja Kallase umbusaldamiseks, kui õpetajate streigi lõpetamiseks leiti 30. jaanuaril piisav raha Haridusministeeriumi enda eelarve seest.
31. jaanuaril avaldas Konjuktuuriinstituut arvutuse, mis näitas, et Kaja Kallase juhtimisel toimunud majanduslangus on viinud Eesti majanduse taseme tagasi enam kui kümnendi võrra, eelmise suure majanduskriisi aega, aastasse 2010.
Veebruar 2024
Kohe veebruari alguses toodi Riigikogu rahanduskomisjoni automaksu eelnõu.
Rahandusminister Võrklaev – automaksu maaletooja ja koalitsiooni esindajad põhjendasid automaksu komisjonis sellega, et Eesti on Euroopas ainus riik, kus autosid ei maksustata ja nii IMF kui Euroopa Komisjon kui OSCE on ammu juba meile märkuse teinud. Küsimusele, miks muudetakse Eesti Euroopas auto kasutust ja omamist kõige madalamalt maksustavast riigist ühe hoobiga kõige kõrgemalt maksustavaks riigiks Võrklaev vastata ei osanud. Esialgne plaan oli automaksuga inimestel kokku koguda 200-300 miljonit eurot.
Nii alustas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond jõulist kampaaniat automaksu vastu ning tegi korduvalt ettepanekuid, et eesti inimeste röövimise asemel, kes niigi vaevu ots-otsaga kokku tulevad, tuleb kehtestada pangamaks.
See number, mille teenisid pangad puhtalt seetõttu, et Euroopa Keskpank tõstis intresse oli miljard. Miljard eurot. Kõik aktsiisid kokku – kütuseaktsiis ja alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, hasartmänguaktsiis –, kõik aktsiisid kokku toovad Eesti riigieelarvesse umbes miljardi.
Veebruariks said avalikuks ka 2023. aasta kohta laekumised riigieelarvesse ning selgus, et majanduslanguse tõttu jõudis üheteist kuu jooksul käibemaksu riigikassase 247 miljonit eurot planeeritust vähem.
Teine konteksti illustreeriv number: 72 protsendi Eesti elanikest soovis peaminister Kaja Kallase ametist lahkumist erinevatel põhjustel.
14. veebruaril toimus automaksu vastane meeleavaldus Toompeal. 15. veebruaril oli automaksu eelnõu Riigikogus teisel lugemisel ning seda toetas kohal olnud 89 saadikust 52. Vastu oli 27.
Euroopas avaldasid põllumehed mitmel pool meelt. Kaja Kallas, kes viibis samal ajal Brüsselis kurtis: „Ma ei saanud terve öö magada, sest nad tuututasid ja käivitasid.“ Eesti põllumehed meeleavalduseks põhjust ei näinud.
Märts 2024
Prokuratuur lõpetas uurimise Swedbanki rahapesu teemal.
Martin Helme kommenteeris otsust: „No kui kellelgi oli veel vaja tõestust, et reformierakondlik “õigussüsteem” töötab omade huvides laitmatult, siis siin, palun väga, see on. Seejuures ütleb asja menetlenud prokurör Sigrid Nurme ilusti, et “ehkki tõenditega tuvastati pangas toimunud rahapesule viitav tegevus ja rikkumised, pole raha kuritegeliku päritolu kohta tekkinud kahtluste tõendamiseks võimalik lisatõendeid koguda.” Sest eelkuritegu toimus Venemaal ja Venemaaga õiguskoostöö on lootusetu. Muidugi on.
Ometi oleks võinud keskenduda rikkumistele Eestis tegutsenud pangas. Nii EL reeglid kui Eesti enda reeglid võimaldanuks siin karistada küll ja veel. Seda aga ei tehtud.“
16. märtsil astus tagasi justiitsminister Kalle Laanet.
Peaminister Kaja Kallas nimetas Laaneti tagasiastumist „õigeks sammuks“.
Laanet pani ameti maha seetõttu, et ilmnes, et ta on ministeeriumi rahaga üürinud korterit oma kasupojalt. Seda küll juba kolm viimast aastat, aga ühtäkki puhkes sellest skandaal, mis lõpetas ministriameti. Laanet oli kolme aasta vältel maksnud korteri eest 12 000 eurot. Eesti Ekspress andis tavapäraselt ka enda poolt hagu tagasiastumise survestamiseks juurde, kirjutades artikli selles, kuidas Kalle Laanet on asunud ründama prokuratuuri.
Ja samal ajal vuras Stark Logistic ikka edasi, koroona testihanked ja Keit Pentus-Rosimannuse enda määramine kõrgele kohale, külmlaod, pedofiilsed pildiharrastused, Nordica paljaks riisumine jne, neis ei nähtud mitte midagi kriminaalset ega korruptiivset.
24. märtsil avaldas EKRE Europa Parlamendi valimisnimekirja. Valimiste esinumber oli Martin Helme, viimane Jaak Madison, tänane Jana Toomi parteikaaslane. Erakonna loosungiks sai „Eesti eest Euroopas!“
Homses artiklis teeme ülevaate 2024. aasta aprilli, mai ja juuni sündmustest.