Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
04.05.2025 01:27
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Neli aastaaega Eesti poliitmaastikul 2024. aastal: KEVAD

-
30.12.2024
Paljud neist, kes uhkete autodega lossi ette sõidavad, ei peaks seal olema.
© UU

Käesolev artiklite sari koosneb neljast aastale tagasivaatavast lühikesest kokkuvõttest, mis hõlmavad Eestis olulisemaid sündmusi. Aasta on piisavalt pikk aeg, et varasemad sündmused kipuvad õnneks või kahjuks meelest minemast. Seega heidame siinkohal põgusa pilgu, millega me peagi lõppeval aastal silmitsi seisime. Teises artiklis teeme ülevaate aprilli, mai ja juuni olulisematest sündmustest.

Aprill

4. aprillil toimus Riigikogu juhatuse valimine. Kinnitust sai, et ainus tegelik opositsioonierakond Eestis on EKRE, kõik ülejäänud on ühispartei eri harud.

Nii saigi Riigikogu teiseks aseesimeheks Jüri Ratas, kellele tuli hääli juurde ka koalitsioonist, et takistada EKRE kandidaadi Arvo Alleri saamist asespiikriks. Riigikogu töö- ja kodukorraseaduse on tehtud nii, et teise aseesimehe koht läheb alati suurimale opositsioonierakonnale ehk EKRE-le, kuna koalitsioon toetab oma kandidaadina esimest aseesimeest ja opositsiooni suurima erakonna häältega valitakse ära teine aseesimees. Ainult juhul, kui koalitsioon sekkub opositsiooni valikusse ja annab omalt poolt lisahääli mõnele enda eelistatud kandidaadile, ei toimi see lahendus. Koalitsioon valis endale meelepärase opositsiooni esindaja riigikogu juhatusse.

See ei olnud aga ei esimene ega viimane otsus, millega vähendati parlamentaarset demokraatiat.

Veebruari keskel tegi riigikohus liberaalset režiimi ulatuslikult võimestava otsuse, mis sisuliselt lõpetas obstruktsiooni võimalused. Koalitsioon on tõmmanud joone peale ööistungite korraldamise võimalusele aga ka opositsiooni võimalusele seadusandluse koostamisel kaasa rääkida. Just ähvardus kutsuda esile ööistungeid oli see, mis tihtilugu võimaldas koalitsioonil ja opositsioonil maha istuda ja otsida kompromissi, et mõnigi opositsiooni muudatusettepanek läheks eelnõusse sisse ja sellisel juhul võttis opositsioon kõik ülejäänud tagasi. Seda kõike enam ei ole.

Aprillis võetigi ära võimalus võtta vaheaegu. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas riigikohtule kaebuse riigikogu ja riigikogu juhatuse otsuse vastu, milles paluti tühistada riigikogu täiskogu 17. aprilli otsuse mitte lubada võtta vaheaegu muudatusettepanekute hääletamise eel. Kaebuses paluti tühistada riigikogu juhatuse otsus panna vaheaegade võtmise küsimus riigikogu täiskogu istungil hääletusele ning tuvastada riigikogu juhatuse, sealhulgas aseesimees Toomas Kivimägi tegevuse õigusvastasus. Riigikohus loomulikult andis õiguse liberaalsele režiimile.

30. aprillil andis EKRE ja Keskerakonna fraktsioon üle umbusaldusavalduse haridusminister Kristina Kallasele. On selge, et mida kauem Kristina Kallas ametis on, seda hullemasse kriisi ta Eesti haridussüsteemi tõukab. Kristina Kallasel pole ei pikka ega lühikest plaani. Ta ei suuda lahendada ühtegi probleemi. Ainuüksi Tallinnas ja Narvas on ministeeriumi andmetel puudu 586 lasteaiaõpetajat ja 749 kooliõpetajat, millele lisanduvad ka mitmed teised omavalitsused. Üha selgemaks saab, et nn üleminek eestikeelsele haridusele on tegelikult suur venestamise programm, sest toob kaasa eesti laste emakeelse õpikeskkonna kadumise paljudes piirkondades.

Mai

Mais käis täistuuridel europarlamendi valimiste kampaania. Samas olid pinged erakonnas kasvanud sedavõrd, et see jõudis ka avalikkuse ette. Jaak Madisoni kohta ilmusid ajakirjanduses mitmed lood, milles teda süüdistati seksuaalses rünnakus.

Teatud erakonna juhatuse liikmed lekitasid anonüümselt juhatuse koosolekutel toimunust informatsiooni ajakirjandusse looritades tavapäraseid olukordi kirjeldustega, mis pidanuks näitama erakonna esimeest Martin Helmet korrumpeerunud ja erakonda halvasti majandava inimesena. Tohutu rünnaku alla sattus perekond Helme tervikuna, kelle kohta ilmus üks räigema pealkirjaga lugu teise järel. Pikalt kruvinud pinged kulmineerusid juunis.

Samal ajal toimus aktiivne kampaania Euroopa Parlamendi valimisteks. Kandidaadid käisid mööda Eestit ringi, tutvustades erakonna programmi. Töö käis täistuuridel ka Riigikogus.

Mai alguses tõstatas Martin Helme riigikantselei julgeolekuaruande (ehk SITKE) andmete põhjal küsimuse, et Eesti on pretsedenditu massisisserände all ja põhimassi sisserännanutest moodustavad ikka venekeelsed slaavlased. Nii suurt hulka nii lühikese aja jooksul ei ole Eestisse immigrante tulnud mitte kunagi varem. Ei Karl Vaino venestamise ajal, ei Stalini venestamise ja küüditamise ajal, ei tsaar Aleksander III venestamise ajal. Hoopis Kaja Kallase, Kristina Kallase, Lauri Läänemetsa venestamise ajal.

9. mail korraldas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Riigikogus riikliku tähtsa küsimusena arutelu teemal „E-valimised oht demokraatiale“. Martin Helme: „Kui rahvas ei usu, et tema tahe on ausalt ja täpselt fikseeritud valimistulemustes, siis on demokraatia vundament lagunenud ja kogu ülejäänud ehitis ei püsi enam.“

Digiõiguste aktivist Märt Põder sõnas arutelul, et hääletamise salajasus ei ole tagatud ning puuduvad ka kontrollid hääletamistulemuse korrektsuse kohta, puudub universaalne kontrollitavus, mida peaks samuti tagama kuid mida ei ole.

Päev hiljem edastati president Alar Karisele taotlus, et ta ei kuulutaks välja M-valimiste seadust. President kuulutas seaduse välja.

Kuu keskel anti üle umbusaldusavaldus Tiit Riisalole. Hinnatõusu, majanduslanguse, ettevõtete sulgemise ning koondamiste perioodil teatas minister, et kaotab töötutoetuste. Toimusid tõsised andmelekked geenitestidega tegelevast ettevõttest Asper Biogene ja apteegiketist Apotheka.

Lisaks tõi minister riigile üle 800 000 euro kahju, kui otsustas lõpetada koostöö Ukrainaga riikliku mobiilirakenduse mRiik arendamisel, et sama protsessiga uuesti alustada.

Kui tavapärane praktika on selline, et umbusaldusavalduse saanud minister ilmub parlamendi ette samal päeval, siis Riisalo puhul anti teada, et tal on võimalik tulla alles 3. juunil, ehk kolm nädalat hiljem.

Juuni

Euroopa Parlamendi valimised toimusid 9. juunil.  Hääletamas käis 368 925 inimest. EKRE-le andis hääle 54 580, sellega suurendas erakond võrreldes eelmiste eurovalimistega nii oma protsenti kui häälte absoluutarvu. Mandaadi sai Jaak Madison.

Erakonna sees tegutses endiselt tuumik inimesi, kes tahtsid muuta erakonna kurssi ja põhimõtteid. Muuta Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vastuvõetavamaks liberaalidele või poliitilisele peavoolule. Martin Helme kommenteeris seesugust lähenemist toona: „Mis kasu on sellest, et sa võidad kogu maailma, kui sa müüd oma hinge.“

11. juunil toimus juhatuse koosolek, mis lahendas pikalt kestnud lahkhelid ning valis selge suuna tulevikuks – EKRE on ja jääb konservatiivseks, põhimõttekindlaks ja Eesti eest võitlevaks erakonnaks.

16. juuni pidas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Jõhvis kongressi, kus anti tugev mandaat senisele esimehel Martin Helmele ning valiti uus ja tegus juhatus.

23. juunil tähistas Eesti Võidupüha ja päev hiljem jaanipäeva.

 

Kolmandas artiklis vaatame tagasi suvistele sündmustele.

 

Vaata lisaks: