Meedia küll kirjutab avariist LNG-autoga, kuid keegi pole veel kommenteerinud olukorda, mis Pärnu maanteel tekkis ja võinuks suure katastroofi põhjustada.
See paneb mõtlema, et kui suur võimekus on Eestil üldse kriisides efektiivselt tegutseda? Meenub vaid peaminister Taavi Rõivase ülbe ütlus 2015. aastal, et Eestile pole varjendeid vaja, sest sõjaohtu pole. Samas sõda Ukrainas juba eos käis ja Krimm oli Kremlile juba “naš”. Sellises tuules tegutseb valitsus siiani.
ERR: “Päästeamet viis neljapäeval toimunud ahelavariis kahjustada saanud veeldatud maagaasi (LNG) vedava tsisternauto laupäeval kaitseväe abiga Pärnu maanteelt ohutusse kohta, kus omanik saab sellega edasi tegeleda.
Laupäeva õhtul õnnestus päästeametil lekkiv tsistern viia ohutusse kohta. Kuna lekkeid peatada ega gaasi ümber pumbata ei olnud võimalik, on ainus võimalus lasta sel ise tühjaks joosta. Mahuti tühjenemine senise tempo juures võtnuks see aega nädalaid, mis tähendanuks riigi põhimaantee pikaaegset sulgemist.
Reede öösel vastu laupäeva tõmmati kaitseväe puksiiriga õnnetuspaiga ohualast välja teine tsisternveok, mis küll ei lekkinud, kuid ise liikuda ei saanud. Kuna see asus ohualas, ei olnud veoki käivitamine ohutuse kaalutlustel võimalik. Isegi väiksemgi säde või kuumad autoosad võinuks süüdata õhus oleva gaasi. Tsisternhaagis seati seejärel töökorda ja transporditi gaasifirma territooriumile.
26. detsembril kell 21.07 sai häirekeskus teate liiklusõnnetusest Saue vallas Metsanurga külas Tallinna-Pärnu maantee 35. kilomeetril, kus vastu teepiiret sõitis sõiduauto Škoda. Seejärel põrkus sõiduk paremale kraavi ning Škoda rehv lendas pihta vastassuunas liikunud sõiduautole, mis sõitis Pärnu suunas. Teised liiklejad proovisid kraavi paiskunud Škoda juhti abistada ning jäid teele seisma. Neile tagant lähenenud sõidukid ei jõudnud peatuda ning juhtus ahelkokkupõrge mitme sõiduauto ja kahe veoki vahel. Kaks veokit sõitsid teineteise järel ning üks sõitis teisele tagant sisse, tekitades eesmisele tsisternile tugevaid kahjustusi.
Keemiakaitseülikondades päästjad proovisid leket peatada, kuid kuna viga olid saanud nii veoki ventiilid kui ka juhtpult ja lekkis mitmest kohast, siis see osutus võimatuks.”
Kui see säde siiski siiski tulnuks… ära hoiti see ilmselt mitte tänu võimupoliitikale (mis näiteks päästjaid ei väärtusta), vaid selle kiuste.
Sellised kriisid Eestis aina kuhjuvad, nii välis- kui sisetegurite mõjul, kuid ei tundu, et valitsus selliseid olukordi haldaks.
Uued Uudised