Lõpetame aasta lõbusama noodiga. Teatavasti on Riigikogu aseesimehe rollis ette nähtud kindel protseduurika ja veelgi kindlam sõnavara, millega istungit juhtida. Samu lauseid tuleb istungi juhatajal korrata paari tunni jooksul korduvalt ja korduvalt.
Ja nii juhtubki järgnev, kui istungi saalis kohtuvad 31. detsembril Lahkuv Aasta – aasta 2024 ja Riigikogu aseesimees. Päevakorras on vaid üks punkt: „Riikliku tähtsusega küsimuse arutelu – 2024. aasta peab jääma!“
Kaitsekõne peab Lahkuv Aasta ise, maksimaalselt võimalikult pika ja emotsionaalse. Seejärel istub ta Riigikogus istungite saalis oma kohale ning püüab kõigiti venitada ja võita aega, küsides pikki küsimusi.
Asespiiker on sama väsimatu, katkestades teda ühe ja sama lausega: „Teie aeg!“
Seepeale vajutab Lahkuv Aasta taas kiirelt nupule.
Aseesimees küsib: „Ma saan aru, et teil on protseduuriline küsimus istungi juhatajale istungi läbi viimise kohta?“
Lahkuv Aasta kinnitab, et just nii see on ja esitab küsimuse, mis on veelgi pikem kui eelmised kokku.
Aseesimees püüab küsijat mitmel korral katkestada. Saades lõpuks sõna, teatab et seda ei saa ta kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks.
Seejärel tuleb Lahkuv Aasta taas pulti, kasutades ära viimase Riigikogu töö- ja kodukorraseaduses ettenähtud võimaluse – peab kõne ning teeb seda eelnevate aastate fraktsiooni nimel. Loomulikult tuleb tal ette nähtud viiest minutist puudu ning aseesimees lisab talle kolm lisaminutit. Sedagi jääb väheks.
Lõppeval Aastal tuleb taas kuulata fraasi – teie aeg!
Aasta 2024 läheb istub pinki tagasi. On siis lootust, et ta võib jääda uue aasta asemele?! Aseesimees teatab: „Sulgen läbirääkimised. Palun võtta seisukoht ja hääletada.“
Hääletatakse. Tulemus on lõppevale aastale küll nadi, aga lootust veel on – ehk ei kuuluta president seadust välja!
See pole küll tavapärane. Riigipea kuulutab välja kõik seadused, olgu nad vastu mokka kellele tahes.
Pole parata – on teie aeg, aasta 2025!
Täpsuse huvides, allikas ei ole Riigikogu stenogramm.