Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Evelin Poolamets saatis kirjaliku arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale (SDE) seoses nn halli passi väljastamisega.
Küsimus: Millised on kehtivad kriteeriumid välismaalaste passi väljastamiseks? Kas on olemas juhised või kord, mille alusel otsustatakse, kas taotlejale väljastatakse hall pass või soovitatakse mõnda muud lahendust?
Vastus: Välismaalase pass (nn hall pass) on reisidokument, mis antakse välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. Välismaalase pass antakse Eestis elamisloa alusel elavale määratlemata kodakondsusega isikule kui tal on vaja reisida, sest tal puudub kodakondsusjärgne riik, kes talle reisidokumendi välja annaks. Määratlemata kodakondsusega välismaalase kohustuslik siseriiklik dokument on elamisloakaart. Välismaalase passi väljaandmist reguleerib isikut tõendavate dokumentide seadus.
Küsimus: Millised meetmed on kehtestatud, et välistada halli passi väljastamine kodakondsusega isikutele? Kas taotlusprotsessis tehakse piisavalt põhjalik taustakontroll?
Vastus: Politsei- ja Piirivalveamet peab tuvastama välismaalase passi taotleja või kontrollima tema isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel. Kui taotleja on välisriigi kodanik ja tal on välisriigi poolt välja antud kehtiv isikut tõendav dokument, siis ei ole talle välismaalase passi andmine põhjendatud. Kui piirikontrollis selgub, et määrtalemata kodakondsusega isikul on tegelikult välisriigi kodakondsus ja välisriigi antud kehtiv reisidokument, siis tema välismaalase pass tunnistatakse kehtetuks. Küsimus: Kui palju välismaalaste passe väljastatakse aastas?
Küsimus: Milliseid samme on astutud välismaalaste passide väljastamise vähendamiseks?
Vastus: Määratlemata kodakondsusega isikute arv on järjepidevalt vähenenud. Kui aastal 2000 oli määratlemata kodakondsusega isikuid ca 178 000, siis 01.12.2024 seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel 60 370 määratlemata kodakondsusega isikut. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on astutud mitemeid samme. 01.01.2016 jõustusid kodakondsuse seaduse muudatused, mille kohaselt laps, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. Samuti sätestati KodS-is (§ 363), et alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega lapsed loeti 01.01.2016 Eesti kodanikeks, kui nende vanemad olid määratlemata kodakondsusega ja elanud Eestis vähemalt viis aastat ning laps elas püsivalt Eestis. Seega alates 01.01.2016 sisuliselt lõpetati määratlemata kodakondsusega isikute taastootmine. Samuti on lihtsustatud kodakondsuse taotlemist ja saamist. Alates 01.01.2019 on Eesti kodakondsust soovival isikul võimalik sõlmida keeleõppeleping, mille eesmärgiks on õppida tasuta eesti keelt B1 tasemeni, et isik saaks taotleda kodakondsust. Samuti tehakse koolitusi Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksami (nn kodakondsuseksami) läbimiseks. Lihtsustatud on 65-aastaste ja vanemate isikute eesti keele eksami sooritamist – nad on vabastatud eesti keele eksami kirjalikust osast.
Küsimus: Kuidas hinnatakse Eesti rahvusvahelisi kohustusi seoses halli passi omanike staatusega?
Vastus: Eesti ei ole ühinenud ühegi kodakondsust käsitleva konventsiooniga. Samas on määratlemata kodakondsusega isikutele tagatud kõik õigused, mis rahvusvahelises õiguses on ette nähtud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 9 sätestab, et põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. See tähendab, et määratlemata kodakondsusega Eestis seaduslikult elavatele isikutele on tagatud kõik peamised õigused (õigus haridusele, tervishoiule, sotsiaalabile jne). Nad elavad Eestis elamisloa alusel ning neile antakse ka isikut tõendavad dokumendid, samuti saavad nad reisida viisavabalt nii Euroopa Liidus kui ka Venemaa Föderatsiooni. Määratlemata kodakondsusega pikaajalise elaniku elamisluba omavad inimesed saavad küll valida kohalikke omavalitsusi, kuid nad ei saa kuuluda erakondadesse ega valida Riigikogu ja Euroopa Parlamenti.
Küsimus: Kas plaanitakse muudatusi välismaalaste passi väljastamise protsessis?
Vastus: Reisidokumentide sh välismaalase passi väljastamise protsessi ei ole kavas muuta.