Kas Eestis on võimalik tellida meediaartikleid näiteks Eesti Ekspressilt, teemadel, millel puudub vähimgi seos tegelikkusega, faktipõhisusega ning kus sellise “tellija” motiiviks on vaid viha, väiklus ja muud negatiivsed ajendid. Ning kas selliseid tellimusi saavad esitada vaid suure raha või kõrge ametipositsiooniga inimesed?
Paar päeva tagasi laekus mulle Eesti Avaliku Sõna Nõukogu (EAS) lahend, minu kaebuse osas Eesti Ekspressis eelmisel kevadel avaldatud väga räigete ja laimavate artiklite osas, kus süüdistati mind asjades, millest kuulsin esmakordselt ja mis olid minu jaoks šokeeriva sisuga. Tauniva otsuse EE tegevuse osas, lisaks ASNle, on teinud ka andmekaitseinspektsioon. Samuti olen saanud kirjad nii õiguskantslerilt kui ka Tallinna Ülikoolilt, mis minu väiteid igati toetavad. Rääkimata minu välisprofessoritest juhendajatest, kes koheselt minuvastasele laimule reageerisid.
Lisan ASN lahendi täismahus siiasamasse allapoole nagu lisan ka selle, et minu arvates on vale ja väär see, kui inimesi kiusatakse taga nende maailmavaateliste, poliitiliste või usuliste veendumuste pärast. Aga ka teaduspõhiste veendumuste pärast.
Ei saa aktsepteerida seda, kui teaduse sildi all jälitatakse ja kiusatakse taga…sedasama teadust. Ei saa aktsepteerida seda, et vabas ühiskonnas tühistatakse inimesi pelgalt eriarvamuste või erinevate veendumuste omamise pärast.
Eriti suure kaaluga vale on see, kui inimesi kiusatakse taga mingi isikliku kiiksu, viha vms. pärast ning seda lausa kümneid aastaid alusetuid valesid, intriige ja tagaseljajutte sepitsedes, kasutades selleks oma ametipositsiooni ning rikkudes süstemaatiliselt selleks isegi seadust.
Mina usun, et tõde tuleb alati välja, kuigi tema ootamine võib olla vahel väga raske ja valuline. Aga see ei tähenda, et tõde tuleks maha müüa, sellest loobuda.
Vastupidi, iga inimese, ausa inimese, kohus on tõe eest seista, aidata neid meie ümber, kes kannatavad ja seista nende eest, kellele tehakse liiga. Nii lihtne (ja vahel paganlikult keeruline) see ongi. Treeni iseloomu, võiks mõelda…
Samas tänan südamest Lääne Elu, kes materjalidega tutvununa võttis need valedel põhinevad artiklid oma veebist maha. Kõik võivad vigu teha, kõige tähtsam on, kuidas neid parandatakse.
Lisan oma kommentaari lõppu ka endise Teaduste Akadeemia juhi Tarmo Soomere ütluse. „President Kersti Kaljulaid on alati rõhutanud, et sõna on vaba. Olen selle printsiibiga sada protsenti nõus. Olen siiski päris kindel, et see ei tohi olla üksnes riigipea privileeg, vaid laieneb ka teadlastele, olgu nad mistahes põlvkonnast, teaduste akadeemia liikmed või mitte,“ sõnas Soomere ja lisas, et põhjendatud arvamuste avaldamise vabadus on üks demokraatia alustalasid ning teaduse arengu ja innovatsiooni eeltingimus. „Selle kallale ei tohi minna ja selle vabaduse kasutamise eest süüdistamine on absoluutselt kohatu.“
AVALIKU SÕNA NÕUKOGU LAHEND
Avaliku Sõna Nõukogu arutas Rea Rausi kaebust Eesti Ekspressi kirjutise “Tulevastele tervisejuhtidele annab loengut õppejõud, kes kahtleb vaktsiinides, on tarvitanud MMS-i ja jäi ülikoolis petturlusega vahele” (Anna Teele Orav, 27.3.24) kohta.
Kaebuse kohaselt on artiklis avaldatud valeväited, mis on tõendamata ning laimava iseloomuga. Toimetus vastulauset ei avaldanud. Ajakirjaniku käitumine ja sõnakasutus ka enne artikli avaldamist kaebuse esitaja tööandjate suunas oli olnud äärmuslikult negatiivne ja ründav. Doktoriõpe Tallinna ja Tampere ülikoolis (R. Raus läks ühest ülikoolist üle teise seoses teema muutumisega) on kaetud korduvate kontrollide, eksamite ja atesteerimistega, mis on tõendatud ülikoolide õienditega. Ajaleht tugineb praeguse Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri suulistele meenutustele, mis tuginevat 10 aasta tagusele e-kirjavahetusele. TLÜ on kaebuse esitajale kinnitanud, et talle väljastatud dokumendid on õiged. Praegune HTM kantsler kui endine TLÜ instituudijuhataja aga ei tohiks olla säilitanud 10 aasta tagust isikuandmeid sisaldanud kirjavahetust, sest see on vastuolus muu hulgas TLÜ andmekaitse-eeskirjadega.
Kirjutises esitatud süüdistuse osas, nagu oleks R. Raus õppetöös tegelenud kahtlase väärtusega info (“uhuunduse”) levitamisega, on ta tudengid ning tööandja korduvalt ajakirjanikule kinnitanud, et sellist asja pole toimunud. R. Raus kinnitab kaebuses, et on tudengeile alati rõhutanud (seda kinnitavad ajakirjanikule ka tudengid), et seisukohti tuleb põhjendada teaduspõhiselt.
Eesti Ekspressi peatoimetaja ja ajakirjanik ASN-ile sisulisi selgitusi ei avaldanud, märkides, et Eesti Ekspress on liitunud Pressinõukoguga. Kaebuse esitaja olevat toimetuse poole korduvalt pöördunud ning toimetus on pöördumistele vastanud. Ajakirjanik lisab, et “jääb endale kindlaks”. Ajakirjanik on kaebuse esitajale eraldi kirjutanud, et artiklis on vastulause juba sees ja toimetus ei näe tarvidust selle eraldi avaldamiseks. Dokumente ajakirjanikul kaebuse esitajaga jagada ei ole: toonase instituudi juhataja Kristi Vinter-Nemvaltsi kinnitus õppejõu jutule olevat piisav tõestus. Ajakirjaniku väitel ei jõudnud asi toona väiksemast ringist kaugemale, seega on selle kohta olemas vaid kirjavahetused ja tunnistajad, mitte ametlikud dokumendid. “Kui te selle lahti selgitate, mis toona täpselt juhtus, siis võime avaldada,“ kirjutab ajakirjanik kaebuse esitajale vastuseks.
Avaliku Sõna Nõukogu märgib, et tal puuduvad protsessuaalsed vahendid süvafaktikontrolliks ja dokumentatsiooni läbitöötamiseks. ASN lähtub lahendi andmisel ilmunud teksti analüüsist ja avaldamata jäänud vastulausest ning selle lisadest.
Kokkuvõttes asus ASN seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava. Ajalehe üks suurem etteheide R. Rausile on, et ta “jäi ülikoolis petturlusega vahele“. Selle väite tõenduseks pole ajakirjanikul menetlusdokumente, vaid väited mõnelt anonüümselt TLÜ õppejõult ja praeguselt HTMi kantslerilt, kellel on ajakirjaniku kinnitusel alles hoitud 10 aasta tagune seonduv e-kirjavahetus.
ASNi kasutuses on professor Autio selgitus nn „petturlusele“. Professor Autio kinnitab selles enda ja teise artiklis mainitud välisprofessori nimel, et Eesti Ekspressi artiklis väidetu: „Ta suutis ära veenda kaks professorit, et tal on kursused tehtud. Tegelikult ei olnud. Ta jäi akadeemilise petturlusega vahele ja need professorid oleksid äärepealt sellepärast töö kaotanud,“ – ON VALE. Kuna akadeemilise petturluse väidet on Eesti Ekspress nimetanud pealkirjas, juhtlõigus ja eelnimetatud tekstilõigus, leiab ASN, et korduvalt rõhutatud ja väga tugeva süüdistusega faktiväidet on ebaeetiline kasutada, ilma et sellel oleks dokumentaalset tõendust. ASNile jäi ebaselgeks, mispärast ei arvestanud Eesti Ekspress Soome professori kirjutatud selgitusi.
Teine süüdistus on, et R. Rausil on “kalduvus uskuda ja levitada valeinfot. Ekspressile teadaolevalt on ta seda teinud ka loengutes“. Loengutes “uhhuu“ rääkimise kohta Eesti Ekspress kinnitavaid fakte ei too. Pikemalt on kirjeldatud R. Rausi Facebooki postitusi. Praegused ja endised tudengid, keda ajakirjanik on tsiteerinud, pigem eitavad ebateaduslikku õpetamist loengutes. “Kalduvuse suhtes uskuda ja levitada“ annavad hinnanguid anonüümseks jäetud TLÜ õppejõud, sealhulgas osutades, et “üliõpilastel võib puududa kriitikameel“.
ASN taunib antud juhul anonüümsete allika(te) kasutamist. Tegemist ei ole äärmiselt kõrge avalikku huvi puudutava küsimusega. Juhul kui artikli eesmärk olnuks näiteks analüüsida õppejõudude kvalifikatsiooni, õppe kvaliteedi ja selle tagamise süsteemi, ning R. Rausi blogipositused olnuks üks näide võimalikest indikaatoritest, mis viitavad kehvale kontrollile – võinuks artikkel olla kõrge avaliku huvi teema. ASN leiab, et akadeemilisel ametikohal töötavatel inimestel võiks olla kohustus ja vastutus esitada avalikult tõenduspõhiseid väiteid. Ajakirjaniku artiklis on esitatud läbivalt vaade tõenduspõhisuse kaitseks. Seetõttu on arusaamatu, kuidas ajakirjanik, kritiseerides tõenduspõhisuse puudumist R. Rausi õppetegevuses, ei esitanud neidsamu nõudeid oma allikatele.
Kõikide ASNile esitatud materjalide analüüsi tulemusena jõudis ASN järeldusele, et ka juhul kui Eesti Ekspressi ajakirjanikul tekkis R. Rausi Facebooki postituste baasil kriitiline küsimus, kas R. Raus õpetab teaduspõhiselt, peab ajakirjanik lähtuma inimväärikusest kui ajakirjanduse ja kommunikatsiooni põhilisest väärtusest.
Antud juhtumi puhul tähendab see, et iga süüdistus peab olema tõendatud ja kui kaebaja hiljem esitab andmeid ja allikaid, mis seavad kahtluse alla algsete allikate usaldusväärsuse, siis ajakirjanik suhtub iseenda töösse kriitiliselt ja annab süüdistatule väärikalt sõnastatud vastulause võimaluse.
ASN leiab ka, et EE on antud artikliga põhjustanud kaebuse esitajale põhjendamatuid kannatusi: esitatud (tõendamata) süüdistused on akadeemilist tööd tegeva inimese jaoks väga tõsised.
Rea Raus