Hiljuti lõhkus Venemaa varilaevastikku kuuluv tanker Eagle S Soome lahes ankrut mööda merepõhja lohistades Eestit ja Soomet ühendava merekaabli Estlink 2. Miks me ei õppinud piisavalt Balticconnetori vigastamisest ning mida peaksime õppima nüüd Estlink 2 juhtumist?
Anti Poolamets, riigikaitsekomisjoni liige (EKRE): „Eesti ei õppinud paraku ka 2022 aasta täiemahulisest kallaletungist Ukraina vastu, vaid jätkati optimistliku vene äriga peaministri tasemel. Eesti oleks pidanud eelmise diversiooniakti tulemusel palju jõulisemalt Läänemere äärsetes NATO riikides eest vedama veealuste ühenduste kaitset ning lahendused oleks pidanud välja töötama koostöös. Soome suutis õnneks lahenduse leida.
Võimalus ühendusi lihtsa diversiooni abil ühendusi kiiresti katkestada, kinnitab, et usk praeguste, merealuste ühenduste kindlusse ning elektribörsi toimimisse on olnud savijalgadel. Edasised rohepöörde plaanid muudavad energiasüsteemi veel haavatavamaks. Oli selge, et Eestil ei ole vahendeid selliste diversioone ära hoidmiseks, ent vastava tehnika hankimise nimel ei tegutsetud.
Mereväe endise ülema Jüri Saska nõuande alusel tuleks kiiresti otsustada sobiva aluse tellimine, mis suudaks vastavaid operatsioone läbi viia. Veealuse taristu kaitseks tuleks rakendada ka täiendavaid tehnilisi lahendusi, nagu kaablite katmine. Kokkuvõttes lähevad need vähem maksma kui järjekordse „unustatud ankru“ tekitatud kahju. „Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem“-laadi uinutavate jutupunktide korrutamise aeg on möödas.“