Esmaspäeval arutleti Riigikogus arupärimise käigus Eesti energiapoliitika üle ja EKRE saadikutel oli peaminister Kristen Michalile palju ette heita.
Rain Epler: “Härra peaminister! Me oleme teiega debateerinud nii siin saalis kui ka teleekraanil selle energeetikapoliitika üle ja ka põlevkivi kasutamise üle ja te olete alati kirglikult mulle rääkinud sellest, kuidas põlevkivi on halb, tuule ja päikeseenergia ja nii edasi. Aga kui ma vaatan uudisvoogu siin aasta lõpus ja uue aasta alguses, siis mulle paistavad märgid, et Reformierakond on tõsiselt revideerimas oma vaateid nii rohepöördele kui ka, ütleme, sellisele woke-ideoloogiale. Ja ma nii küsingi. Küsimuse proovime hoida kitsalt põlevkivi peal. Kus te täna oma mõtetes olete seoses sellega, et põlevkivi võimalik kasutamine ka energia tootmiseks Eestis, milline teie vaade sellele on?”
Varro Vooglaid: “Mingis mõttes ma jätkaksin oma küsimusega kolleeg Rain Epleri küsimust selles mõttes, et kas see hiljuti aset leidnud intsident Estlink 2 nimelise merekaabliga, mis teatavasti on rivist väljas ja ei tööta päris pikka aega, on pannud teid ka ümber vaatama oma vaadet sellele, kas ja kuivõrd ja millises tempos me peaksime loobuma põlevkivienergeetika kasutamisest. Mina ise, kes ma ei ole valdkonna asjatundja, vaatan küll sellele sellise pilguga, et kui me ühelt poolt oleme võtnud suuna sinna, et katkestada elektriühendused Venemaaga, teiselt poolt üritame loobuda põlevkivienergeetikast ja kolmandalt poolt oleme jõudnud tõdemuseni, et need merekaablid on üsnagi sellised haavatavad infrastruktuuri osana, siis ehk oleks siin koht, kus peaks mõtlema, et ehk on see plaan põlevkivienergeetikast loobuda ennatlik. Aga milline teie vaade on ja kas see on mingil määral muutunud pärast seda intsidenti?”
Siim Pohlak: “Hea ettekandja! Kurb on jah, et me oleme tegelikult ju Reformierakonna väga ebaadekvaatse reageerimise tõttu 2021. aasta sügisel tekkinud energia hinna suurtele tõusudele sattunud Eesti majandusega väga kehva olukorda. Praegu meil tegelikult on olemas toimivad põlevkivielektrijaamad, aga valitsus on teinud valiku, et see elekter oleks väga-väga kallis. Tegelikult oleks täna võimalik müüa põlevkivielektrit oluliselt soodsamalt, aga te olete teinud valikud, mille tagajärjel tegelikult on see põlevkivielekter kallis. Riigikassasse võib-olla saate küll raha natukene läbi selle, mille maksavad ju tegelikult Eesti inimesed ja ettevõtted kinni. Miks ikkagi te hoiate seda poliitilist suunda, mis teeb meil põlevkivielektri niivõrd kalliks? See on praeguses olukorras võib-olla lähiajal meie sisuliselt ainus juhitav võimsus, mida me saame hoida, ja ei ole nii pea veel kiireid lahendusi tulemas. Miks te hoiate seda poliitilist liini, mis teeb selle põlevkivielektri nii kalliks?”
Evelin Poolamets: “Hea minister! Te ütlesite, et põlevkivi probleem on CO2 õhku paiskamine, ja hiljutine Eesti Energia energiaaudit näitas, et saastamist suurendab põlevkivijaamade sisse‑ ja väljalülitamine. Samas ei sõltu sisse‑ ja väljalülitamine põlevkivijaamast endast, vaid sellest, kui juhuslik on parasjagu juhuslik energia. Mida juhuslikum on niinimetatud taastuvenergia, seda rohkem sisse‑ ja väljalülitamisi ja seda suurem on koormus keskkonnale. Kui lähtuda sellest, et saastaja maksab, ja antud olukorras peaks sisse‑ ja väljalülitamisest tekkiv CO2 ülekulu ju tegelikult kandma taastuvenergia tootja. Milline on teie arvamus?”
Rene Kokk: “Lugupeetud minister! Viimasel ajal võime lugeda sellest, et valitsus on plaanimas gaasielektrijaama rajamist. Siit on küsimus ka, et kümne palli süsteemis, kui heaks te peate tulevikus selle gaasielektrijaama Eesti kohaliku toorainega varustamise võimekust, et kui meil peaks seda tõesti vaja minema, siis me suudame Eestis selle gaasi ise toota, mida see vajab, või selle vahendi. Et me ei peaks seda laevadega vedama või ostma kusagilt teab kust kohast, seda enam, kui on olukord, kus mingil põhjusel näiteks laevad ei peaks saama sõita või midagi sellist. Kõike võib ette juhtuda, näete, kaableid lõhutakse siin ja … Sellest tulenevalt põlevkivist on meil võimalik täna toota energiat. Äkki peaks ikkagi investeerima sinna, et seda võimekust vähemalt hoida mustadeks päevadeks, mida loodetavasti kunagi ei tule?”
Arvo Aller: “Lugupeetud vastaja! Energia tulevikust. See on üks suur küsimus. Nagu Eesti on deklareerinud, 2035 läheme põlevkivielektrist välja ja 2040 tuleb üldse põlevkivienergeetikast välja minna. Aga see on seotud ju suurte sotsiaalsete tagajärgedega piirkonnale, mitte ainult energeetikavaldkonnas ja elektrivaldkonnas, vaid ka tööhõives ja ka põlevkivi kaevandamise osas. On ju teada, et kaevandamine on praegu kokku tõmmatud. Kaks kolmandikku eelmise aasta mahust on selle aasta plaan ja see tähendab jälle töökohtade vähendamist.
Aga ma küsin selle kohta, mis on nüüd seoses põlevkivist väljaminekuga saanud nendest Auvere kahest energiajaamast, mis lubati anda meie sõbralikule riigile Ukrainale. Kas see on üks osa sellestsamast põlevkivist väljumisest või mis nende energiaplokkidega on saanud seal?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid