Esmaspäeval menetleti Riigikogus arupärimist kohtute kärpeplaani kohta ning EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets heitis justiitminister Pakostale ette riigi äratoomist maakondadest pealinna.
Anti Poolamets: “Alustuseks paneme mõned numbrid kõrvuti, kui me räägime kokkuhoiust. Valitsus sai äsja Euroopa Komisjonilt loa 2,5 miljardi panustamiseks tuuleäri toetuseks. Üüratu summa juhuelektri toetuseks. Üüratu summa energia tootmiseks, millest suur osa on plaanis üldse Saksamaa poole sõidutada. Selle kõrval poolemiljoniline kokkuhoid on mõtlemise koht. Küll aga on eksimus juba teie kokkuhoidu sisse programmeeritud.
Miks? Sellest ma räägin. Minister ütles, et ta käis ise kohtumaja vaatamas Jõhvis. Hoone olevat väga luksuslik, igaühel olevat koguni oma kabinetid. Me räägime kohtunikest, kes peavad tegema intensiivset vaimset tööd. Me räägime kohtusekretäridest, kes peavad tegema väga intensiivset, täpset tööd. Kuidas teie seda ette kujutate? Kas oleks nagu mõni ajalehetoimetus, et on avatud kontor? Mina ei kujuta ette, et see töö oleks efektiivne.
Lugupeetud minister, just Jõhvit on vaja regionaalse keskusena arendada, mitte sealt riigiasutusi välja tõmmata. Kunagi ehitati kallis Jõhvi vangla ühtlasi regionaalpoliitilise meetmena, et õiguse rakendamine toimuks kohapeal, luua töökohti vanglateenistujatele. Eesti riigi kohalolek kasvas Jõhvis ja see oli õige suund. Sellel on olnud väga positiivsed tagajärjed.
Nüüd, kus meil on Ida-Virumaa väga tugeva rohepöörde löögi all, kus kaotatakse tuhandeid töökohti, Ida-Virumaa mõistes kõrgepalgalisi töökohti, siis on see nagu ühe suure Ida-Virumaa nõrgestamise hurraa-põhise projekti osa. Nüüd, kus meil peaks olema prioriteet julgeolek, energiajulgeolek, tugev julgeolek laskemoona näol, informatsiooniline julgeolek, Ida-Virumaal töökohtade loomine, lammutatakse seda kõike ja riigi kohalolekut vähendatakse.
Kas see on õige suund? Kindlasti mitte, lugupeetud minister. Kindlasti mitte! Te ei toonud kordagi seda argumenti välja, julgeolekuargument, riigi kohaloleku argument, te rääkisite ainult digiriigist. Sellest võiks tõesti rääkida teatud kontekstis, teil on palju tööd tegemata digiriigi arendamisel, aga see ei ole see koht, kus me juba räägime, kuidas AI tuleb meile otsuseid kirjutama. See ei ole see koht.
Te rääkisite jah, et 2017 olid kohtumajas hallitusseened. Tõsi, seal oli isegi radooni probleem. Aga vaadake, hooneid tulebki korras hoida. Rakvere kohtumaja, vaadake, tsaariaegne kohtumaja, teie kui endine tubli muinsuskaitsja. Tsaariajal juba kulutati päris kenasid summasid, et kohtumõistmise hooned oleks esinduslikud. See on üks Rakvere kõige esinduslikumaid hooneid – ilus, väärikas. Kas me siis 21. sajandil peaksime ehitama mingisuguseid korrusmaju? Meil on ilmetuid kohtumaju, millel seda riigi väärikust, riigi mõjusust kohaloluga arhitektuuris üldse ei väljendu. Ei saa aru, kas lähed kortermajja või lähed kohtumajja.
Jah, mõnes asjas on teil õigus, inimesed on kolinud ja kolivad ennekõike Harjumaale ja Tallinnasse. Aga kas me peame seda trendi süvendama? Ma vaatasin statistikat, just Ida-Virumaalt, kui keegi on ära kolinud, ikka Harjumaale, Tallinnasse. Varsti kupatame kohtunikud ka minema, et mis teil seal on, see kant ju ei vaja teie panust, nii nagu enne. Minister ütles oma visioonis, ja see ei olnud ainult visioon, see oli ka kohe soovitus, et kodukontoris saab ju asju ajada, kodanikud saavad telefonid näppu võtta ja igasugused need kohaloleku digitaalsed vormid.
Mida ütlesid selle peale Ida-Viru kohtunikud, needsamad Jõhvi kohtunikud, kes kirja kirjutasid? Oleme seisukohal, et Jõhvi kohtumaja sulgemise plaan on regionaalpoliitiliselt vastuvõtmatu, piirab elanikkonna ligipääsu õigusemõistmisele, raskendab oluliselt kohtusüsteemi normaalset toimimist Ida-Virumaal ja kahjustab riigi mainet piirkonnas. Pange tähele! Kahjustab riigi mainet piirkonnas, kus me oleme vaevaga üles ehitanud riigi kohalolekut.
See on tulnud raskelt. Jõhvi oli teatavasti suurel määral sovetiseeritud linn, aga me oleme ta palju eestilikumaks muutnud, riigi kohaloleku taganud. Paljud on võidelnud kogu oma elu selle eest, et Jõhvist saaks üks kena Eesti linn uuesti. Muinsuskaitsjana tuletan ma teile veel ühe fakti meelde. Jõhvi on üks kõige rohkem arhitektuurselt kannatanud linnu. Rõhuv enamus sellest linnast põles maha teise maailmasõja ajal. Ja kui nüüd me näeme ühte kena hoonet, riiklikku esindushoonet, siis kas ei peakski olema riigi esindushoone kena?
Ja nüüd, kui positiivsel noodil jätkata, siis tõesti, kaubelge nende ärimeestega, kes tõesti teenivad märkimisväärseid summasid, võib-olla nad on nõus hindu alla laskma. Aga nii kaunist Jõhvi linna ja kogu piirkonna arhitektuurset väärikust tõstvat hoonet nagu see kohtumaja ei tohi mingil juhul kinni panna.
Ja kohtunikud lisasid veel väga olulisi märkusi. Näiteks. Loota, et kohtuistungil võiksid inimesed osaleda oma kodudest, oleks liigselt optimistlik. Kõigil ei ole nutiseadmeid või oskust neid kasutada, korralikku netiühendust. Paraku on olukord, et 99% isikuid tulevad füüsiliselt kohtuistungile ega soovi olla videos või neil puudub selline võimalus, märgivad kohtunikud olukordade kohta, kui tuleb tasumata rahatrahvi asemel võlgnikule muu karistus määrata.
Nii et hea minister, ma panen teile südamele, et Ida-Viru hoidmisel praegu, kus sealt tuhandeid töökohti likvideeritakse, on oluline riigi kohalolek, Eesti riigi nähtavus, ka arhitektuurselt väärikas nähtavus. Pange Tallinnas siis midagi kinni, kui on vaja. Kogu riik ei pea kolima Põlvast, Pärnust, Jõhvist Tallinna.”