Jeesus on öelnud, et „paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks”. (Matteuse 19:30). Sellega anti mõista, et kohe jõuavad Eestisse kõrged e-valimiste revidendid ja nalja hakkab saama, et kõik tambitakse segi nagu puder, kapsad ja körtpärtli pampers, aga sellest allpool.
Sõna on õige mitmes mõttes täide läinud, Ameerikamaal presidendi ametisse vannutamise tseremoonial libistavad peenemat poeviina Moonika ja Martin Helme, meie nö president, peaminister jms, nende hulgas kõige kõrgem euroesindaja idarindel K. Kallas lakuvad draamateatri lähistel vikerpanni.
Nüüd on küll kognitiivne dissonants ja teatav üllatus majas. On kuulda nördinud mõrisemist. Kuidas siis niimoodu, meie oleme ikka nagu liitlased olnud, oleme Hellmansis võõrast verd valanud, uhked aumärgid on meil rinnas ja lõust viltu ees, müüriladumises ja süstimises on teeneid, aga peremeeste lauda enam ei kutsuta. Hullem veel, juua ei antagi enam muhvigi, osta või ise.
Need tagumised, need viimased, need äraneetud ja parketikõlbmatud ja retoorikud aga on sätitud maailma valitseja paremale käele, kus istuvad kõige rikkamad ja targemad – vägilased, kes on süvariigi ära võitnud. Ja need kes enne olid mõõkhambulised liitlased, kanged homoõiguste eestvõitlejad, on nüüd kas lausa vaenlased või suvalised tolgused.
Kusjuures tolgused peavad olema õnnelikud, et nad on tolgused, mitte vaenlased. Mis nende vaenlastega lõpuks tehakse, ei tea meie, eks see hakkab varsti paistma, kui preeria poole vaadata. Eks paljukannatanud ameerika rahvas taha näha peade veeretamist, ja siin ei oska kuidagi eriarvamust võtta. Ta veeregu ja taruiraraa.
Vot selline uus maailmakord mulle meeldib. Hea on vaadata. Vaata sina ka, sa armetu liberaal ja globalist ja satanist, sinu Ameerikat ei ole enam. Sinul ei ole enam liitlast maa peal ega maa all, ja kui ka on maa all, siis on neil suu tuhka täis. Ja sinu Eestit ei ole ka varsti enam, hea kui süvariigi usinal lakeil suud tuhka täis ei topita. Mine isahane tea. Kõik variandid on lahkamislaual.
On nagu on, ega vasallriik ja orjarahvas ei saa midagi muuta. Hoia toolist kinni niikaua kui saad, kraba kust saad, võta viimast, mõura nagu homset ja tänast ei olekski, ela ilusas eilses päevas, niikaua kui mälu veel tönkab, niikaua kui elu ja riigiametit on antud. Nutikamad nagu Mikser on juba kirjanikuks hakanud, auväärne amet, sisse suurt ei peksa, aga konti ka ei murra.
Muidugi ei ole lihtne kukkuda kliimalaine harjal taevasse tõusnud maailmapäästja ja moraalse verstapostina peegelpõrandaga tornist pea ees alla ühistranspordi ja sotsiaalabi mustuse sisse. See on valus. Teades lihtrahva õelust ja julmust, saab olema mõndagi nöökimist ja alandamist, ka jalahoobid pehmesse piirkonda on tõenäolised. Hirmsad inimesed on need lihtsad inimesed. Aga asi on veel palju halvem, sa õnnetu avalik-õiguslik homo.
Äsja anti meile kõrgemalt poolt teada, et laulurahvast väisab revident. Ja see ei ole mingi niisama revident, kellele annad sikspäki käsitööõlut ja naabripoisi ette ja asi korras. Ei ole korras, ja võibolla on koguni nii halvasti, et nutt tuleb peale. Sinult võetakse viimane lootus. Kõik on läbi. Pekkis ja sajaga.
Värk selles, et e-valimisi tuleb katsuma kõrge OSCE/ODIHR (Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo) operatiivrühm, mis korraldab 11.-13. veebruaril ekspertmissiooni Eestisse, mille ajendiks on Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri 17.09.2024 esitatud taotlus ODIHRile Eesti elektroonilise valimissüsteemi hinnanguks.
See on valus, valusam kui hemorroidid. ODIHR teavitas eile, 13. jaanuaril, välisministeeriumit 3-liikmelise ekspertmissiooni käivitamisest, mille juhteksperdiks on kurikuulus Ardita Driza Mauer, kiskja bürokraadi nahas, nõudes tungivalt välisministeeriumi abi kohtumiste korraldamisel Eestis, sh Riigikogu juhatuse ja põhiseaduskomisjoni liikmetega ning fraktsioonide esindajatega.
Paistab, et ülekuulamisest ei pääse ka valimiskomisjon ja valimisteenistus, õiguskantsler ja riigikohus ning mitme muud rikkumisega seotud ametiasutused. ODIHR kaalus ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni kaasamist hinnangu koostamisse, kuid konsultatsioonide tulemusel otsustati seda antud hetkel mitte teha. Eks need olegi seal parajad pehmod. ODIHRi poolt sõnastatud üldeesmärgiks on kujundada Eesti e-valmiste süsteemi õiguslik hinnang koos nn soovitustega.
Kui see ikka nii läheb, nagu ta minna võiks ja minema peaks, siis on globaalsatanistide vampiirilisel pillerkaaril lõpp peal. Kogu see petuskeem, riigi hävitamine ja rahva paljaks röövimine ainult e-skeemitamisel püsibki. Ega uued isandad seda molekuli asja ei salli, Musk läheb lausa raevu, kui libavalimise vanasooroslikud kõrvad kuskilt paistma hakkavad.
Teatav lootus siiski on, ehk tahab ODIHR ka tulevikus ilma käeraudadeta ringi jalutada ja süüa muid asju kui tuline tuhk. Samas ameerikamaal käib lagastamine ja globalistide hävitustöö edasi, nagu poleks midagi juhtunud. LAst tuleb kentsakaid uudiseid, vihane rahvas olevat kinni võtnud kellegi illegaalist tulesüütaja ja lausa politsei ise olevat tondi lõpuks kaasa võtnud
Samal ajal lööb laineid Los Angelese maakonna šerif Robert G. Luna tekitas oma sõnavõtuga lõbusat elevust, kui kasutas evakueeritute kodudesse naasmise kontekstis korduvalt sõna “depopulatsioon”.
Mõned tekstinäited ja kõige huviäratavamad tsitaadid:
“…depopulation conversation is continuously coming up” (depopulatsiooni teema tuleb pidevalt jutuks)
“I personally listened to residents, ‘Please, please, let me back in.'” (Ma kuulasin isiklikult elanikke, kes palusid: “Palun, palun laske meid tagasi.”)
“…they literally look like war zones” (piirkonnad näevad välja nagu sõjatsoonid)
Šerif selgitas pressikonverentsil, et inimesed ei saa veel oma kodudesse naasta, kuna piirkonnas on endiselt ohtlikud tingimused – mahakukkunud elektriliinid ja hõõguvad tulekolded. Politseiosakond ei ole šerifi ebatavalise sõnakasutuse kohta selgitavat avaldust teinud. Veebis on hakatud seda väljaütlemist tõlgendama kui Freudi libastust.
Arengud on huvitavad, arengud on paljutõotavad, ehk tõesti pannakse liitlase toore jõuga vasallprovintsis kehtima põhiseaduslik kord koos pabervalimistega, kus osalevad ainult kodanikud. See kõlab nagu muinasjutt, aga selle muinasjutu algus on saanud tõeks ja miks ei võiks ta kunagi lähitulevikus jõuda ka keskpaika ja sealt edasi. Eesti vabaks! Valu punareitele! Heteroseksualism elunormiks!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 14.01.2025