Kolmapäevases valitsuse infotunnis Riigikogus rääkis EKRE fraktsiooni saadik Mart Helme sellest, kuidas praegusel valitsusel on EKRE võimuoleku ajal algatatud riigikaitselised algatused siiani läbi viimata või siis need lausa katkestati.
Mart Helme: “Aastal 2020 ma andsin Soome ajakirjanikele intervjuu. Siis ma mainisin, et lisaks sellele, et me oleme NATOs, oleks meile vaja ka plaan B-d. Tol ajal sain ma selle eest muidugi vastu päid ja jalgu, liitlassuhete rikkumine ja kõik muu, mis selle juurde käis. Tüüpiline selline propagandistlik laim.
Aga nüüd me vaatame, et mul oli tol ajal ikkagi väga selge ja ettenägev pilk. Kui me võtame arvesse seda, mida Donald Trump räägib praegu Gröönimaast, mis on Taani hooldusalune territoorium, ja Kanadast, siis on selge see, et me oleme sisenenud täiesti uude jõupoliitika ajastusse. Ja NATO kui niisugune ei ole hetkel sedavõrd relevantne ja usaldusväärne formaat, et me ainult selle peale – ma rõhutan, ainult selle peale! – saaksime loota.
Ja tol ajal oli päevakorral muide ka niisugune projekt nagu Intermarium, mis nägi ette, et NATO liikmesriikidest NATO sees moodustuks tihedamat koostööd tegev ja konkreetselt Venemaa piiririikidest koosnev koostöövorm. See oleks alates Soomest ja lõpetades Rumeeniaga, tiheda koostöö vorm, mis oleks nii-öelda esimene kaitseliin Venemaa agressiooni korral. Minu küsimus on, et kas te olete valitsuses ka ümber mõtestamas meie senist küllaltki kitsapiirilist ja ühekülgselt lähenemist julgeolekule ja panustamist ainult NATO-le? Või jätkub kõik täpselt samamoodi mugavustsoonis?”
Peaministri vastus läks küsitust suuresti mööda, seetõttu küsis Mart Helme üle:
“Ega ma ei tahtnudki NATO-t kui niisugust küsimärgi alla panna, ma tahtsin küsimärgi alla panna selle, et NATO arengud võivad ühel hetkel olla väga ootamatusse suunda minevad. Kui ikkagi Ameerika Ühendriigid tõepoolest otsustavad, et Gröönima on neile vajalikum kui liitlassuhe Taaniga, siis võivad sellel olla ettearvamatud tagajärjed. Või teine NATO liikmesriik Kanada, et Kanada peaministrist saab kuberner, sellel saavad ka olema ilmselt ettearvamatud tagajärjed.
Ma tahtsin juhtida lihtsalt tähelepanu sellele, et me ei saa puhtalt ja ainult NATO-le ja loota. Ja on muidugi hea meel, et NATO toimib, selge see, et meil on kõigil selle üle hea meel. Aga mu küsimus on nüüd, et missugused saavad olema Eesti panused nendesse ühistesse ettevõtmistesse? Kui me vaatame neidsamu kaableid, siis me näeme, et Eestil ei ole tegelikult merevõimekust, arvestatavat merevõimekust võrreldes Rootsiga ja Soomega, et seda kaabliturvet teha, jah, seiret me võime teha.
Ja ma meenutan siinkohal, et kui me olime valitsuses, siis oli valitsuses kokku lepitud, et me tellime piirivalvele uue, suure, tõeliselt suure laeva, kopterivõimekusega. Aga kahjuks meie valitsus kukutati ja see plaan jäi õhku rippuma ja ei ole tänaseni realiseerunud. Ja täna ma loen, et Eesti on hädas kopteritega. Tuleb hakata analüüsima.
Vabandust, needsamad ametnikud, kelle suust ma raadiost seda juttu kuulsin, olid osalised, kui meil oli töögrupp, kes töötas välja umbes 20 leheküljelise kopterivõimekuse ja kopterivajaduste analüüsi. Otsigu see üles. Andke neile korraldus, otsige üles see analüüs, mis omal ajal tehti, ja vaadake, kuivõrd see tänapäevale vastab hindade, kopterimarkide ja kõige muu suhtes. Ja langetage otsus. On tõepoolest äärmiselt vajalik, et me oma kopteriparki suurendaksime, uuendaksime. Ja minu küsimus teile on, kas valitsus praegu tegeleb aktiivselt sellega, sest see on väga selgelt seostatav ka meie esmase kaitsevõimega?”