Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Siim Pohlak peaminister Kristen Michalilt küsimuse, mis painab kogu Eestit: miks võeti energiasüsteemide Venemaast lahtiühendamine ette keset talve ja kas see võib tuua kaasa probleemid elektriga varustatuses?
Siim Pohlak: “Minu küsimus on – ja see on tegelikult ka paljude Eesti inimeste küsimus olnud –, miks on võetud asjatu risk elektrivõrgu ümbersünkroniseerimise tegemisega südatalvel Eestis? See Venemaa küljest lahtiühendamine loomulikult on vajalik, siin pole küsimustki, aga kes ja mis kaalutlustel tegelikult valis selleks kuupäevaks terve mõistuse vastaselt kõige külmema ja väga suure ja kõrge elektritarbimisega aja?
Ehk siis palun konkreetseid vastuseid, et kes tegi selle otsuse, et kuupäev veebruari alguses, mitte näiteks mais või juunis, kui tarbimine on madalam, riskid väiksemad rahva jaoks? Eesti rahvas ei ole mängukann, mida asjatult ohtu panna! Seega palun konkreetset vastust, et kas teie sünkroniseerimiseks valitud kuupäevale anti heakskiit valitsuse või ministri tasandil? Kuidas see protsess täpselt käis?”
Kuna peaminister konkreetset vastust ei andnud, küsis Siim Pohlak üle:
“Oletame ja loodame, et see sünkroniseerimine läheb hästi ja tõrgeteta, siis järgmine inimeste jaoks oluline teema on kindlasti elektri hind, et mis see elekter hakkab maksma nüüd peale seda 8. veebruari. Kaks väga külma ja suure tarbimisega kuud on ees. Kas teil on olemas prognoosid, erinevad stsenaariumid?
Ja mis selle elektri hinnaga juhtub? Sest te teate ju isegi väga hästi, et see niinimetatud elektribörs tegelikult ei toimi.
Ja kas te saate täna kinnitada, et teie käsutuses olevad mudelid või prognoosid ei näita, et meil näiteks keskmine hind on siin veebruaris-märtsis 300 või 500 või 1000 eurot pärast elektri megavatile? Paluks teie käest seda hinnaprognoosi ka, et mis teie näete. Ja kas valitsus on valmis ka koheselt tegutsema ja mingeid meetmeid võtma tarvitusele, kui mittetoimiva elektribörsi tagajärjel need hinnad veelgi kõrgemale tõusevad, kui nad praegu juba tegelikult on?”
Kristen Michal vastas vaid: ” Hinnaprognoose ma lihtsalt tegema ei hakka” ja hakkas rääkima positiivsetest aspektidest, mis pidavat selle otsusega kaasnema. Mart Helmel oli selle peale lisaküsimus:
“Äsja oli uudis, et valitsus leidis 100 miljonit, et gaasielektrijaam püsti panna. Minu küsimus on nüüd tegelikult mitmekihiline ja on päris mitu küsimust korraga. Esiteks: mis on see tööplaan, millal see jaam peaks valmis saama? Võimsusest vist on meedias juttu olnud, te võite selle ka üle kinnitada igaks juhuks, kui palju megavatte sealt tulema hakkab.
Teine küsimus on see: kust tuleb gaas ja mis hinnaga tuleb gaas? Meil siin omal ajal suure kisaga tuli nii-öelda haalamiskai Paldiskisse. Minu teada ei ole sealt mingit gaasi siiani liikunud. Kust see gaas ikkagi tulema hakkab? Kus on see kindlus, et gaas meil olemas on kogu aeg? Kas meil on ka vastavalt gaasireservuaaride väljaehitamise kavad? Ühesõnaga, palun selgitage seda gaasijaamaga seonduvat.”
Peaministri vastust saab lugeda stenogrammidest, aga etteütlevalt võib hoiatada, et Kristen Michali arvates on kõik kõige paremas korras.