Tulises kliimadebatis pakuvad kolm uut teaduslikku uuringut märkimisväärset materjali aruteluks.
Kesk-Hiina, Venemaa ja Rumeenia uuringud loovad pildi, mis ei sobi ühisesse kliimamuutuste narratiivi.
Eriti plahvatuslikud leiud Kesk-Hiinast, kus teadlased uurisid talviseid temperatuure aastatel 1606–2016. Üllatav tulemus: perioodil 1650–1750 oli talv keskmiselt 0,44 kraadi Celsiuse järgi soojem kui 20. sajandil – ja CO2 sisaldus oli tagasihoidlik 278 ppm, võrreldes eelmise aasta 290–370 ppm-ga. sajandil.
Jiangi jt teadlased. tunnistavad uuringus pealkirjaga „Anomaalsed soojad temperatuurid, mis registreeriti puude rõngaste abil Jinsha jõe eesvoolus väikesel jääajal”: „Üllatuslikult oli uuringupiirkonna madalaim talvine temperatuur aastatel 1650–1750 umbes 0,44 °C kõrgem kui 20. sajandil.” Väide, mis on diametraalselt vastuolus “jahedama” väikese jääaja levinud narratiiviga.
Mitte vähem läbinägelik on Rumeenia uurimus pealkirjaga “Pikaajaline põua rekonstrueerimine, mis põhineb hapniku isotoopide puurõngaste andmetel Euroopa kesk- ja idaosas (Rumeenia)”, mis uurib ajavahemikku 1803–2020. Nagavciuci uurimisrühm leiab, et 19. sajandi põuaperioodid olid oluliselt karmimad kui 20. sajandil. Isegi viimane kuiv periood aastatel 2007–2020 ei saavutanud 1818–1835, 1845–1854 ja 1882–1890 ajalooliste põudade intensiivsust.
Rühma kolmas on Venemaa Altai mägede uurimus pealkirjaga “Puurõngaste kronoloogiad Venemaa Altai mägede ülemisest puujoonest näitavad tugevaid ja stabiilseid suvetemperatuuri signaale”. Siin on temperatuurisignaalid näidanud märkimisväärset stabiilsust alates 16. sajandist.
Need leiud tõstatavad põhimõttelisi küsimusi: kui enne industrialiseerimist oli soojem kui praegu, siis kui elujõuline on inimtekkeliste kliimamuutuste tees? Kui ajaloolised põuad on tänapäevastest põuadest rängemad olnud, siis kui tähendusrikkad on praegused äärmuslikud ilmastikunähtused?
Allikas: Report24.News