Ilmselt on pangad Reformierakonnale väga tänulikud selle eest, et Kaja Kallas pangamaksu ei kehtestanud – igatahes näevad pankurid inimeste kehvas hakkamasaamises pigem nende endi, mitte taskuid tühjendava valitsuse süüd. Poliitkorrektselt hoidutakse isegi analüüsides valitsuse poliitikat kritiseerimast.
Järgnevas uudises rõhub pangatöötaja sellele, et inimestel olevat „valed hoiakud ja finantskäitumine“. Võib-olla ongi, aga selles, et inimestel pole sääste, pole enamasti süüdi nemad – kui sissetulek on napp ja hinnad kõrged, siis polegi kohta, kust säästa, elatakse peost suhu.
Viimastel aastatel on lakke tõusnud elektrihinnad, tõstetud maksukoormust ja riigilõive, palgad aga kasvavad peamiselt ainult riigiametnikel – kust peaks tavainimesel säästud tekkima? Paljud elavad juba säästudest ja paljudel on need juba läinud.
BNS: “Koguni 32 protsenti Eesti tööealistest elanikest ei tuleks sissetuleku kadumisel toime üle ühe kuu, kusjuures võrreldes 2022. aastaga on rahavaruta inimeste arv kahekordistunud, selgub LHV tellitud Kantar Emori uuringust.
“Lõhe inimeste hoiakute ja tegeliku finantskäitumise vahel suureneb. Ehkki uuringu kohaselt peab raha kogumist oluliseks enamus Eesti inimestest, säästab 68 protsenti vastanutest vähem kui 10 protsenti sissetulekust. Paraku muudab vähene säästumäär Eesti elanikud ootamatuste suhtes väga haavatavaks,” ütles LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel.
Suurim rahaline ebakindlus valitseb 25-34-aastaste seas, kellest koguni 41 protsenti tuleks sissetuleku kaotamisel toime kõigest ühe kuu. Seevastu 35-49-aastaste puhul on vastav näitaja 37 protsenti ja 50+ vanuserühmas 26 protsenti.
Ometi selgus uuringust, et kolm kuud või rohkem suudaks praeguseks kogutud säästudega hakkama saada üksnes 30 protsenti Eesti tööealistest. Veel 2022. aastal oli vastav näitaja 48 protsenti. Eriti teravalt torkab silma vanusegrupp 35-49, kuhu kuuluvatest inimestest ainult 24 protsenti omab sääste enam kui kolme kuu jagu. Ühtlasi selgus uuringust, et 25-34-aastaste puhul on vastav näitaja 29 protsenti ja 50+ vanuserühmas 37 protsenti.
Viimaste aastate kiire elukalliduse tõus on Eesti elanike sääste oluliselt vähendanud.”