19.01.2025
Oligi aeg lahkuda.
Lääs lõi tõepoolest kartma Kremli tuumaähvarduste ees ja kärpis järsult Ukraina toetamise tempot alates 2022. aasta sügisest, vahendas portaal Unian Leedu endise välisministri Gabrielius Landsbergise sõnu usutluses Ameerika Häälele.
Hinnates USA presidendi kohalt lahkuva Joe Bideni peamisi õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, nimetas Leedu diplomaat tema peamiseks veaks, et Washington “alistus Venemaa tuumaväljapressimisele”.
“Ja see oli väga konkreetne hetk, mille kohta võime öelda, et siis läks kõik väga halvas suunas. See juhtus … 2022. aasta sügisel, kui Ukrainal õnnestus esimene vastupealetung,” lausus Landsbergis.
Ta meenutas, et pärast seda, kui Ukraina kaitsevägi deokupeeris suurema osa Harkivi oblastist ja vabastas Hersoni, nägid kõik Ukraina tugevust ja Venemaa nõrkust.
“Ja siis Putin tõmbas oma kaardi välja ja ütles, et kasutab tuumarelvi, kui tema armee hakkab kokku varisema. Ja siis tõstsid lääne liidrid sõna otseses mõttes käed üles ja ütlesid: “Me ei saa midagi sellele vastu panna.”
Ja võis tunda justkui oleks keegi Ukrainale antava abi “volüümi maha keeranud” ja praegu oleme me selles doktriinis. Me oleme endiselt selles doktriinis,” kurtis Landsbergis.
Unian on varem kirjutanud, et Putinil õnnestus veenda Bideni administratsiooni, et olevat tõesti valmis kasutama tuumarelva Vene armee lüüasaamise korral Ukrainas. Hiljuti ütles USA välisminister Antony Blinken, et Hiina veenis väidetavalt Washingtoni õhutusel Putinit loobuma tuumarelva kasutamisest.
USA presidendi endine julgeolekunõunik Trumpi administratsiooni ajal John Bolton ütles ühes oma hiljutises intervjuus otse, et Putin “bluffis”, kui vihjas tuumarelvade kasutamisele. Ta tunnistas, et USA on seda bluffi tõe pähe võtnud ning aeglustanud Ukrainale antava abi tempot ja ulatust. (BNS)