Kuigi praegune võimuliit väidetavalt võitis 2023. aasta parlamendivalimised, pettes samas rahvast maksutõusudest mitterääkimisega ning esile kergitades olematut nn Prigožini skandaali ja varjates meedia abiga Slava Ukraini oma, on koalitsiooni toetus juba sedavõrd madal, et suuremat osa ühiskonnast ta enam ei esinda.
Koalitsioonierakondade toetus on langenud viimase kuue aasta madalaimale tasemele, kusjuures üks valitsusliidu partneritest ei ületaks praegu isegi valimiskünnist, teine on erakondade reitingutabelis alles viiendal kohal ning valitsuse juhtpartei Reformierakond jääb liidrist maha enam kui 10 protsendiga.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalse küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,3 protsenti, Reformierakonda 18 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
EKRE reiting, mis on eelmistel nädalatel märgatavalt kasvanud, on praegu jäämas korraks peatuma umbes 16 protsendi kohale. Veel detsembri alguses oli EKRE toetus alla 13 protsendi.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 32,6 protsenti ning opositsioonierakondi 59,6 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole olnud alates 2019. aasta algusest kordagi nii madal, jäädes alla ka Kaja Kallase idavedude skandaali järgsele madalpunktile.
Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 suhteliselt nõrk positsioon praeguseks tekitanud olukorra, kus valitsuserakondade koondtoetus on rekordiliselt madalal tasemel. Praegusel hetkel on see 32,6 protsenti, mis on Norstati reitingute ajaloo kõige madalam tulemus.
Valitsuse koondtoetus langes alla 40 protsendi pärast 2023. aasta riigikogu valimisi, Kaja Kallase kolmanda valitsuse ajal. Ainult Kaja Kallase esimese valitsuse ametisse astumise järel ning vahetult enne ja pärast Kallase teise valitsuse ametisse astumist oli valitsuserakondade koondreiting lühiajaliselt üle 50 protsendi.
Kas selline valitsus ikka on legitiimne? Tema legitiimsust ei pane kahtluse alla mitte ainult väga madal toetus, vaid ka see, et maksuralliks ei saanud võimuerakonnad valimistel mingit mandaati, sest Reformierakond varjas oma plaane ja Kaja Kallas ka tunnistas, et see poleks olnud populaarne. Ka hukatusliku rohepöörde osas pole kunagi rahvalt arvamust küsitud. Küll aga suruti Eesti 200 läbi Lehtme-skandaali varjates ja EKRE elimineeriti infooperatsiooni raames väljamõeldud Prigožini-skandaaliga.
Uued Uudised