Pärast seda kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud nõudsid Nordica osaliselt salastatud eriraporti avalikustamist nii Riigikogu istungil kui ka komisjonis, kandiski see surve vilja ning Nordica juhtkonda hävitav aruanne tehti avalikuks.
Läinud nädala Riigikogu infotunnis võttis EKRE fraktsioon üles Nordica pankroti küsimuse ja saadik Rene Kokk küsis peaminister Kristen Michalilt otse, millal avaldatakse erikontrolli lõppraporti salastatud osa, mis tema hinnangul on lugemisel väga masendav.
“Kahjuks nüüd Nordica pankrotimenetlus käib ja ilmselt saab maksumaksja siit jälle päris kopsaka rahalise tšeki, mis tuulde läheb. Küsin selle kohta, et te tellisite Nordica erikontrolli auditi ja täna see kättesaadav osa on paarkümmend lehekülge, ja see täispikk osa, mis kõigile kättesaadav veel ei ole, on natuke üle 120 lehekülje. Riigikogu liikmetele on see salastatud osa kättesaadav, aga mitte avalikkusele ja ausalt öeldes see on väga masendav lugemine, kes seda lugenud on,” rääkis Kokk ning küsis, miks peaks see dokument olema veel üldsuse eest salajas.
Samal teemal esitas ka lisaküsimuse Rain Epler. “Tõepoolest, seal avaldub igasuguseid asjaolusid, mis ei näe head välja ja nii edasi, aga tegelikult ettevõte on tänaseks pankrotimenetluses,” ütles ta.
Hiljuti pankrotistunud rahvuslikus lennukompaniis Nordica tehtud erikontroll tuvastas nii ettevõtte juhatuse kui ka nõukogu töös puudujääke. Erikontrolli järgi esines juhtumeid, kui nõukogu nõudis küll juhatuselt täpsemate finantsanalüüside esitamist, kuid kiitis projekti elluviimise või lepingu sõlmimise enne heaks, kui juhatus soovitud andmed esitas.
Erikontrolli viisid läbi Ernst & Young Baltic ja advokaadibüroo FORT. Erikontrolli käigus hinnati Nordica nõukogu ja juhatuse poolt perioodil 1. jaanuar 2020 kuni 27. juuli 2023 tehtud juhtimisotsuste vastavust korraliku ettevõtja hoolsusele, omaniku ootustele ning valitsuse sätestatud tingimustele ja eesmärkidele.
Erikontroll tuvastas, et Nordic Aviation Group ja Regional Jet OÜ juhatus ei pööranud enne uute projektidega alustamist ja tehingute tegemist piisavat tähelepanu kaasnevatele riskidele ja nende võimalikule majanduslikule mõttekusele.
Samuti ei andnud juhatus omal algatusel nõukogule piisavalt põhjalikku ja objektiivset teavet otsustuste mõju kohta ettevõtetele, et nõukogul oleks olnud võimalik teha konkreetsele projektile nõusoleku andmisel või tehingu heakskiitmisel informeeritud otsus. Nõukogu omakorda ei küsinud alati piisavalt lisateavet.
Erikontroll tuvastas, et esines juhtumeid, kui nõukogu nõudis juhatuselt täpsemate finantsanalüüside esitamist, kuid kiitis projekti elluviimise või lepingu sõlmimise enne heaks, kui juhatus soovitud andmed esitas.
Samas tõi erikontroll negatiivse poole pealt välja, et planeeritud investeeringuid, uusi lepinguid ja projekte ei analüüsitud piisava põhjalikkusega ning realiseerunud riske ei osatud tuvastada ja arvesse võtta.