Postimees kirjutab, et ministrid ei olevat nõus Eesti Tööandjate Keskliidu valitsusele tehtud ettepanekuga külmutada pensionide indekseerimine. Tegu näib olevat mitte vastasseisuga, vaid läbimõeldud infooperatsiooniga, kus tööandjate keskliit aitab madala mainega ministritel pensionidega mängides mainet tõsta.
Tööandjad pole rumalad, nad teavad, et pensionide indekseerimise lõpetamine jätaks kiires hinnakasvus vanemad inimesed kõvasti vaesemaks – indekseerimisega kaetakse ju inflatsiooni mõju. Samas aga ei mõjuta sellise ettepaneku väljakäimine kuidagi nende mainet, ühe keskliidu tegevus ei sõltu kuidagi rahva arvamusest nende kohta.
Küll aga sõltub rahva meeleoludest ministrite ehk poliitikute populaarsus. Kui nüüd Kristen Michal ja tema ministrid teatavad valjuhäälselt, et nemad pole selle ettepanekuga nõus, ja lükkavad selle tagasi, saavad nad plusspunkti pensionäride silmis, kelle nad samas maksutõusudega paljaks röövivad.
Tööandjate keskliidu eesotsas oli pikka aega Reformierakonna taustaga Arto Aas ning tegu on sisuliselt võimuliidu käepikendusega – nemad saavad selliseid võimumänge julgelt koos mängida ehk “kurgid sulle, raha mulle”. Tõenäoliselt teeb valitsus selle peale vastutasuks leevendusi tööjõupoliitikas, nõuavad ju tööandjad peaaegu üle kuu odavtöökäsi juurde.
Seega ei maksa pensionäridel neid mänge uskuda ja kaasa mängida, andes sellega toetuse kärpe- ja maksutõusupoliitikale. Indekseerimine on pensionäride õigus ja riigi kohustus, mitte võimuliidu “kingitus”.
Tööandjate seisukoht on: “Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest nõuavad uusi makse, võlgu ja võivad viia riigi maksujõuetuseni, seisis liidu pöördumises. Selles toodi esile, et võrreldes kriisieelse ajaga on kõige rohkem – vastavalt 31 ja 17 protsenti – kasvanud kulutused sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas.
Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseerimise tulemusel toimunud pensionide kasv, mille jätkusuutmatust süvendavad liidu sõnul erakorralised pensionitõusud.”
Pensionide indekseerimine toimub igal aastal 1. aprillil. Nende arvutamisel võetakse 20 protsendi ulatuses aluseks tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu laekumise muutus. Teisisõnu hindade ja palkade tõusu vähenedes muutub pensionide kasv aeglasemaks.
Eelmisel aastal tõusis igakuine keskmine vanaduspension 700 eurolt 774 eurole. Tänavuse prognoosi kohaselt võib see tõusta 813 euroni. See aitab pensionäridel toime tulla.
Uued Uudised