Eesti välisminister Margus Tsahkna on kommenteerinud üht EL-i otsust kui mingit töövõitu. Vaja oleks, et Tsahkna selgitaks kogu Eesti ühiskonnale – miks pole sanktsioonide all kogu organisatsioon, mille kohta ütleb Vikipeedia: Luure Peavalitsus (vene keeles Главное разведывательное управление), lühend GRU (vene keeles ГРУ), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi välissõjaväeluure agentuur.
Miks pannakse sanktsioonide alla üksiktegelased, kes on sigadustega vahele jäänud ja mitte kogu Vene vägistajaarmee välisluure? Kas see pole Lääne hambutu poliitika, mis ei ole Ukrainal lasknud edukalt agressiooni tõrjuda?
Uudises räägitakse ohust Läänemere taristule. Kolmele tegelasele pannakse sanktsioonid peale, aga nende kolleegid jätkavad? Igal juhul peab välisminister seda olukorda selgitama ja “Johhaidiist” üksi on vähe.
Kui guugeldada, siis leiab varasemaid sanltsioone paljude GRU tegelaste vastu, aga ometi jätkab see organisatsioon tegevust. Miks siiski ei sanktsioneerita kogu organisatsiooni kõigi töötajatega, vaid jupitatakse saba vähehaaval?
BNS edastab ka uudise “Läti ja Rootsi vahelise merekaabli kahjustamisest esmaspäeval ülevaate saanud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu tõdesid, et Läänemere veealuse taristu kahjustamise üha enam kinnistuv muster on väga murettekitav.”
Päevapiltnik ja veel üks poliitik on mures “kinnistuva mustri” pärast… Kaua te veel muretsete, teie erakonnad on võimul ja ei tee midagi, ainult muretsevad, samas kui ankrud kriibivad merepõhja, et jääda kinni kaabli taha.
TALLINN, 27. jaanuar, BNS – Euroopa Liit kehtestas esmaspäeval sanktsioonid kolmele Venemaa sõjaväeluure (GRU) liikmele, kes 2020. aasta mais viisid läbi küberrünnaku Eesti vastu.
Uurimise tulemusel omistas Eesti mullu sügisel esimest korda riigivastased küberrünnakud kuriteo toimepanijatele ehk kolmele GRU liikmele Juri Denisovile, Nikolai Kortšaginile ja Vitali Ševtšenkole ning kuulutas nad rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
Koos liitlaste ja partneritega, kelle seas on Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Saksamaa, Läti, Hollandi ja Tšehhi, avaldati tehniline juhend, milles hoiatati selle rühmituse pahatahtlike küberoperatsioonide eest.
GRU üksus 29155 ründab valitsusasutusi, aga ka Euroopa Liidu, NATO ja teiste riikide elutähtsat taristut, et häirida Ukraina toetamist.
Esmaspäeval kehtestatakse samadele GRU liikmele Euroopa Liidu ülesed piirangud kübersanktsioonirežiimi alusel.
Välisminister Margus Tsahkna ütles esmaspäeval Brüsselis välisasjade nõukogul otsust toetades, et Venemaa üritab hübriidtegevusega õõnestada Lääne ühtsust ning tekitada ühiskonnas hirmu ja kaost. „Agressori üks tööriist on küberrünnakud kaasaegsete riikide – sealhulgas Eesti – vastu, kus suur osa teenuseid on digitaalsed,“ sõnas Tsahkna. „Me pole aga pimedad ja näeme sellest mustrist läbi.“
Tsahkna lisas, et koostöös rahvusvaheliste partneritega jätkab Eesti tööd turvalisuse, julgeoleku ja väärtuste kindlustamise nimel. „Eesti seisab ka selle eest, et kõik riigid järgiksid rahvusvahelist õigust küberruumis,” lausus Tsahkna.
Euroopa Liit lõi 2019. aasta mais sanktsioonide raamistiku ehk niinimetatud kübersanktsioonirežiimi, mis võimaldab Euroopa Liidul kehtestada sihipäraseid piiravaid meetmeid, et takistada küberründeid ja neile reageerida, kui need kujutavad välist ohtu Euroopa Liidule või selle liikmesriikidele.
Sanktsioonirežiim hõlmab küberründeid, millel on märkimisväärne mõju ja mis pärinevad väljastpoolt Euroopa Liitu või mis pannakse toime väljaspool Euroopa Liitu, kasutavad väljaspool Euroopa Liitu asuvat taristut, mille on toime pannud väljaspool Euroopa Liitu tegutsevad isikud või väljaspool Euroopa Liitu asutatud üksused või mis viiakse läbi väljaspool Euroopa Liitu tegutseva isiku või üksuste toetusel. Piiravad meetmed hõlmavad isikute Euroopa Liidu reisimise keeldu ning isikute ja üksuste varade külmutamist.