Praegu paisub Eestis nn tuulikusõda. Seejuures on 14 aastat tagasi juba üks uurimus nende kohta läbi viidud ja see näitab üsna suuri probleeme inimeste kogemuste kaudu. Siin tasub meelde tuletada, et aastal 2010 polnud rohepööret, tuulepargid pidid tulema väiksemad, tuugenid ise kõvasti madalamad, üldmõjud leebemad (nii arvukalt parke ei kavandatud) jne. Uuringus väljatoodud negatiivsed aspektid on tänapäeval ilmselt mitmeid kordi suurema mõjuga.
Oktoobrist novembrini 2010 viisid OÜ Saar Poll ja OÜ Adepte Ekspert läbi Läänemaa tuulikuparkide mõjusid käsitleva uuringu, mille eesmärgiks oli tuulikuparkide lähialade elanike tuulikuparkidesse suhtumise ja tuulikute mõjude välja selgitamine ning uuringu põhjal soovituste andmine edaspidise planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise tarbeks.
Uuringusse hõlmati Aulepa, Esivere ja Virtsu tuulikupargid ning uuringu käigus teostati nii tuulikuparkide lähialade elanike küsitlus kui ka tuulikuparkide müra ja varjutuse modelleerimine. Nii küsitluse kui modelleeringute andmeid analüüsiti ning võrreldi. Küsitlusest selgus, et enamik vastajatest (74%) peavad tuuleenergia tootmist Eestis vajalikuks. Samas oma elukoha naabruses asuvatele tuulikuparkidele ollakse pigem vastu (44%) või suhtutakse neisse erapooletult (36%).
Ilmnes, et rohkem kui pooled vastajad (54%) arvasid tuulikupargi rajamise eelselt, et pargi rajamisega ei kaasne mitte ühtki positiivset mõju. Võimalike positiivsete mõjudena nimetati kõige enam rohelise energia osakaalu tõusu ja lootust, et elektrihind alaneb. Negatiivseid mõjusid kardeti märksa enam: rohkem kui pooled (55%) vastanuist kartsid tuulikute tööle hakkamisega kaasnevat müra, umbes neljandik kinnisvara ja maa hindade langust ning viiendik maastikuvaate rikkumist, varjutuse teket ja võimalikke tervisehäireid.
Uuringust saab järeldada, et tuulikuparkide rajamiseelne lähialade elanike informeerimine on olnud ebapiisav. Küsitletud lähialade elanikest sai 43% tuulikupargi rajamisest teada alles ehitustööde alustamisel. Sealjuures tundub eriti vähene olevat Esivere ja Virtsu tuulikuparkide lähialade elanike informeeritus. Samuti hindas valdav enamik vastanutest (76%) ise rajamiseelset informatsiooni mittepiisavaks ning 90% vastanutest ei osalenud mingil viisil tuulikupargi planeeringu või keskkonnamõju hindamise protsessis.
Küsitluse alusel on tuulikuparkide ehitustegevusel võrdlemisi väike mõju. 71% vastanutest leidis, et ehitustegevus ei häirinud neid mingil viisil. Nendel, kes häiringut täheldasid, oli peamiseks häiringuliigiks liiklushäiring ning seejärel ehitusmüra.
Töötavate tuulikuparkide puhul peavad küsitlusele vastanud kõige häirivamaks tekkivat müra (52% vastajaist mainib seda ühe häiriva tegurina). Eriti suur oli mürast häiritute osakaal Virtsu (63%) ning Aulepa (57%) tuulikuparkide puhul. Lisaks mürale peetakse häirivaks ka tuulikute visuaalset külge (23% arvates on tuulikud inetud või rikuvad vaadet) ja tekkivat varjutust (20%). Muude häiringutena mainitakse erinevaid leviprobleeme, voolukatkestusi, vibratsiooni, maa väärtuse langemist ning negatiivset mõju loomadele-lindudele. Samas 39% vastajatest ei häiri tuulikupark mingil viisil.
Valdav enamik vastanutest (80%) kuuleb tuulikute poolt tekitatavat heli oma maja hoovist, samas tuppa kostab see vähem kui kolmandikule (31%). Eriti kõrge on kuuldavus Virtsus (90% kuuleb maja hoovist ja 45% siseruumidest) ja Aulepas (88% kuuleb maja hoovist). Tuulikute poolt tekitatavat heli kuulvatest vastajatest rohkem kui pooli (59%) see heli häirib. Suuremat osa vastajaist häirib tuulikute poolt tekitatav heli väga sageli: igapäevaselt (38%) või mitmel korral nädalas (47%). Kuuldav heli kipub kõige enam häirima päevasel ajal (57% vastajatest). Peaaegu pooltel vastajatel segab tuulikute heli mõnikord magamist.
Tuulikute põhjustatud varjutust on oma maja juures märganud 29% ja peegeldusi vaid 7% vastanuist. Sealjuures Virtsu tuulikuparkide lähiala elanikud on märganud varjutust oluliselt enam (55%) kui teiste piirkondade vastajad. Neist 35-st inimesest, kes on oma maja juures varjutust märganud, peab valdav enamus sellist nähtust häirivaks – 40% väga häirivaks ja 46% pigem häirivaks.
Mingeid uusi tervisehäireid, mida seostati tuulikupargi lähistel elamisega, oli täheldanud 15% vastanutest. Nimetatute seas olid esikohal unehäired, järgnesid peavalu ja stress.
Müra ja varjutuse modelleeringu põhjal ilmnes, et elamualade müra 40 dB taotlustaset ületati kahes küsitluspunktis Virtsus ning potentsiaalselt ületatakse soovituslikku aastast summaarset 10 tunni varjutuse esinemise väärtust 18 küsitluspunktis (12 Virtsus ja 6 Esiveres) ja 30-tunnist väärtust ühes küsitluspunktis (Virtsus).
Võrreldes küsitlustulemusi modelleeringu tulemustega ilmnes seos häirivuse ning müra- ja varjutustasemete vahel. Selgeid häirivuse piirväärtusi antud uuringust siiski välja ei kujunenud.