On huvitav jälgida, kuidas mingit sõnumit serveeritakse teatud kaldega ja siis kinnitatakse samas üle, et tegelikult nii üldse ei mõeldud. Nii on ka naiste rolliga juhtimises.
BNS vahendab: „Kui suvel täitub lauluväljak taas koorilauljate, Kalevi staadion tantsijatega ja Vabaduse väljak rahvamuusikutega, kirjutatakse sellega ka tükike ajalugu – nimelt esimest korda on peo juhtrollides ainult naised.
Laulupeo „Iseoma“ kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ja rahvamuusikapeo juht Helin Pihlap. Kõik kolm naist ütlevad, et vahet pole, mis soost on juhid, kuid tõdevad samas, et ajalooliselt on nende praegusi rolle täitnud peamiselt mehed.
„Ei ole vahet, kas pidu juhib mees või naine. Oluline on, et pidu oleks hästi korraldatud, lavastatud ja juhitud. Et see tooks rõõmu ja äratundmist nii osalejatele, pealtvaatajatele kui ka muidu kaasaelajatele,“ ütleb Reimann, kes on tantsupeoga seotud olnud sama hästi kui kogu oma elu.“
See jutt muudab sõnumi naljakaks: pole vahet, kas laulupidu juhib mees või naine, aga samas rõõmustatakse selle üle, et juhivad ainult naised. Vürtsi lisavad laused: „Kuigi esimesed laulupeod möödusid üldse ilma naisteta, ei kujutaks Jürgenson praegu sellist asja ette. Tema hinnangul toovad naised juhtidena kaasa hea energia, meeskonnatöö ja empaatia.“
Empaatiast kuuldi palju juba Kaja Kallase peaministriks olles, mida aga tunda polnud, oligi empaatia. Meeskondadega on paraku nii, et naised kipuvad looma naiskondi, nagu Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi enda kabinetiga, korjates sinna peamiselt ainult naisi. „Hea energia“ jutt kisub sinnakanti, kus hiljuti öeldi ajakirjanik Katrin Lustile, et tema toovat baari „negatiivset energiat“ ehk siis see energiajutt kaldub esoteerikasse.
Siin ongi olemas oht, et senise väidetavalt meheliku laulupeo asemel tuleb edaspidi hoopiski naiste juhitav üritus. Mitte et naised ei peaks seal olema, aga ehk püriks sinnapoole, et mõlemaid on, nii mehi kui naisi? Sest praktika näitab, kuidas naised võtavad valdkondi üle ja mehed taanduvad (või sunnitakse taanduma) sealt ning tekib teistpidi sooline ühekülgsus.
Kui Kaja Kallas ja Kersti Kaljulaid panid kokku nn päikesetõusuvalitsust, kus üks meesministritest minestas ja peaminister teda empaatiliselt ei aidanud, hoiatasid ka naispoliitikud, et ei ole mõtet rõhutada „naistevalitsust“ – sest kui see valeotsuseid teeb, siis on need just naiste valeotsused.
Kas tasubki nii väga naiste väidetava edu üle rõõmustada – sest oli ju tandem Kallas-Kaljulaid, aga nüüd on ikkagi tagasi Michal-Karis.
No ei osata asju ajada nii, et elu oleks tasakaalus.
Uued Uudised