Ma ei tea, kes on see teie Pakosta, aga tema ideed on kommunistlikud ja autoriõiguse seaduse valguses ilmselge röövimine. Eelmainitud Pakosta tuli avalikkuse ette avaldusega, milles tahab konfiskeerida eesti autoritelt õigused ja anda need õigused tasuta hargmaistele suurettevõtetele, täpsemalt tehisaruparunitele, kelle käibed on üüratud, näiteks Microsoft teatas 2023. aastal 10 miljardi dollari suurusest investeeringust OpenAI-sse.
Pakosta haiglane idee on järgmine: “Neljapäeva hommikul teatas justiits- ja digiministeerium pressiteates, et Eesti andis sotsiaalmeediaplatvormi Meta kasutusse ligi neli miljardit sõna. Justiits- ja digiministeerium kutsub üles nii avalikku kui ka erasektorit avaldama andmeid, et kasvatada kvaliteetsete eestikeelsete andmete mahtu. Ütlesite selles pressiteates, et on tähtis, et suured keelemudelid arvestaksid eesti keele ja kultuuriga ning et keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse mõttes on ülioluline, et eesti keele korpuse andmed oleksid keelemudelite arendajatele kättesaadavad.”
Pressiteade ei täpsusta, kellele kuuluvad nn annetuse autoriõigused ega kinnita, et tegemist on sõnamassiiviga, mis ei kuulu autorikaitse alla. Seega on kuritegu ilmselt juba toime pandud. Ei ministeerium ega Pakosta ei ole võimelised tootma 4 miljardit sõna semantilist ja loogilist materjali. Seega on tegu kellegi teise loominguga ja kellegi teise autoriõigustega. Seadused ei kuulu autoriõiguse alla, aga see kraam on normaalsest eesti keelest nii kaugel, et robot läheb lolliks, kui neid õppima hakkab.
Pakostade meelsus on ilmselgelt kriminaalne, osundan: “…me oleme tõesti teinud ettepaneku Eesti Rahvusringhäälingule (ERR), et rahvusringhääling vaataks ka üle seda, et maksumaksja raha eest on need tekstid, mis on näiteks ERR-i uudistes kõik avalikult loetavad, et missugustel tingimustel me saaksime neid tehisarule kasutada anda. Ühe korra on nad juba maksumaksja poolt kinni makstud. Meil on põhiseaduslik eesmärk, et eesti keel kestaks.”
Siin on tegemist lapsiku lihtsameelsusega, toon konkreetse näite: eesti kirjastus Purrak avaldab ameerika õuduskirjanik Kongi romaani tõlke ja maksab ja selle eest. See on eesti keeles olemas ja on eraldi tasu eest ka ERRis järjejutuna. Makstud on, aga autoriõigusi ei ole ERRil ega Purrakul, makstud on ainult selle ja selle avaldamise eest, kordustüki, e-raamatu või telelavastuse eest tuleb jälle maksta, sest autoriõigused on autoril või tema omanikul.
Ei ole see ka lugudega teistmoodi. Kulka on ju maksnud nii Kivirähnu kui Töllmoki raamatute eest, autoriõigus on ikka Kivirähnul või Töllmokil, kuidagi ei saa väitega, et korra oleme sulle maksnud ja nüüd anname su loomingu tasuta globalistidele tehiskommunisti ehitamiseks. Omal ajal on allakirjutanu avaldanud ERRis erinevaid materjale, ei mäleta lepingut, et ma loovutaksin oma autoriõigused ERRile, et ta võiks minu loomingut edasi müüa või ära kinkida.
Tavaline on see, et tehakse litsentsileping, mis puudutab ainult minu loomingu ühekordset avaldamist seal ja seal. Kui on teistsugused orja lepingud, siis muidugi müügu ja kinkigu, aga ükski mõistlik inimene ega ettevõte selliseid lepinguid üldjuhul teinud ei ole. Mina tahan näha lepinguid, millega pakostad on saanud 4 miljardi sõna omanikuks, nii et neid kinni ei pandaks.
4 miljardi sõna varastamine ja kommunistide löökehitusele annetamise oleks ränk seadusrikkumine, mis kahjustab väga paljude autorite huve. Tuleb alustada juurdlust, midagi muud siin teha ei ole. Väike viide sõjast räsitud kirjanikkude liidule, autorikaitse kontorile ja kultuuriministeeriumile – teie haldusalas toimus väga tõenäoliselt röövimine, aga te ei liiguta kulmugi. Olete ikka toredad tüübid küll ja kaitsete eesti kultuuri ja kulturnikuid, nii et luu paistab.
Eesti keel on eesti rahva oma, iga teos, lugu, kõne või mistahes vormis eneseväljendus on autori oma. Ministeeriumil ei ole mitte midagi. Ja pakostade jutt sellest, et nad ajavad eesti keele asja, on vale, nad ei ole seda kunagi teinud, nad on globalistid ja aitavad teistel globalistidel ehitada kõikvõimalikke käte- ja tõeväänamiskeskkondi ja elektrilisi tehiskommuniste.
Annetuse saanud Meta on süvariigi ajupesukeskus, iga normaalne inimene on istunud aastaid FB vanglas, nagu allakirjutanu, eriti enne valimisi, mis on ilmselge valimistesse sekkumine. Just äsja kustutas seesama Meta kõik uudised, mis rääkisid sellest, kuidas Youtube kustutas otsitud autorikaitse ettekäändel Uute Uudiste kanali.
Sellistele lojustele teevad pakostad kingitusi, kusjuures kingitus 4 miljardit ilusat eesti sõna on tõenäoliselt autorikaitsele sülitades tuuri pandud. Ma sulle näitan andmeid! Kus nüüd andmekaitse on? Rsk! Isegi kui kõik ei ole varastatud, kui tegu on jah kuskil 70 aastat tagasi loodud teosega, siis autoriõigusi ei ole. Aga kõik hilisem on kaitstud, kui pole müüdud, nii lihtne see ongi.
Ma haistan siin tõsist kriminaalset probleemi. Kuid on ka moraalne probleem ja mitte väike. Globalism on kuradist, nende tehisarud on üks osa ajupesu- ja propagandamasinast nagu ka sotsiaalmeedia, pealegi on see kõik suur äri. Nad saavad investoritelt, luurelt ja süvariigilt üüratuid summasid ja jäävad konkurentsis alla hiinlastele, kes teevad 5 miljoniga vaata et parema asja, osundan:
“Hiina tehisintellekti idufirma Deepseek paiskas turule uue tehisaru mudeli ning see lõi lääneriikide tehnoloogiahiiglased värisema. Tehnoloogiafirmade aktsiad kukkusid järsult ning kiibifirma Nvidia kaotas oma turuväärtusest mitusada miljardit dollarit.”
Ja meie toetame oma autorite higi ja verega neid kahjumisse kukkunud globaliste-sataniste. Kus on siin eesti keele ja kultuuri kasu, ma ei näe seda, seda ei saa globalismis ollagi. Ainus eesti keele ja kirjanduse toetus on toetus suurtele eesti kirjanikele, mitte suvalistele anaalagitaatoritele, seda silmas pidage.
Globalismile kingituste tegemine ei ole eesti keele kaitse, unustage ära. Kurb on näha, kuidas pakostad Eestit hävitavad ja kommunistlikku globaal-satanismi ehitavad, aga ehk saab selle ehituse maatasa teha, kui selgub, et neil ei ole lepinguid, mis tõestaksid, et vaenlasele loovutatud 4 miljardi sõna autoriõigused kuuluvad ministeeriumile.
Selles loos on 870 sõna, lehes oleks see pikk lugu, 4 miljardit sõna teeb 4 597 701 lugu, meil ilmub keskmiselt päevas ligi 1000 lugu, siin on blogid ja ajakirjandus ja portaalid, seega annetas ministeerium kuradikummardajatele tekstimassiivi, mis võrdub Eestis 12,6 aastal kirjutatud lugude kogumahuga. Kus on vastavad autoriõiguse lepingud, ma tahan teada? Asi on tõsine.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 07.02.2025