Tuuleparkide arutelud on muutunud kohaks, kus selgub, et riik ja arendajad kohalike kogukondade arvamusega arvestada ei kavatse ja kahtlejad-kriitikud saavad külge Kremli mõjuagentide sildi. Sellest kirjutab sotsiaalmeedias Lauri Jürgenson.
“Eile Kilingi-Nõmmes toimunud tuulemöldrite valetamisfestivalil sai selgeks paar asja.
Üks asi, mida nad ka ise tunnistavad, on see, et mingeid ohutuse mõõtmisi teha hetkel võimalik ei ole, aga kuna Terviseamet (kellel samuti antud küsimuses pole mingit pädevust) lubab oma olemasolevate ja tuulikute puhul ebapiisavate regulatsioonidega neid püstitada, siis probleeme pole.
Nüüd läheb põnevaks:
Inimesed, kelle tervis on juba tuugeni tõttu läinud kehvaks ja kes ei saa näiteks magada või pea huugab, peavad leppima vastusega, et arendaja käitub seadusest tulenevalt (kuigi seadus on vigane). Tuulikute ehitusi seisma ei panda, kuna polevat alust (inimeste kaebused pole alus).
Küll aga on aluseks näiteks see, kui nahkhiired hakkavad kukkuma. Mina seal saalis ülearu palju nahkhiiri ei näinud, aga inimeste arvamused ja läbielamised arendajaid ei koti.
Nojah… mis siis teha?
Eks inimesed pea ajaga kaasas käima ja hakkama furrydeks.
Ma tahaks näha, mida need rohekommunistid ja tuulemöldrid siis teevad, kui kogu saalitäis kohaletulnuid ennast nahkhiirtena identifitseerib! Majanduslikest põhjustest ei hooli keegi.
See, et tuulepargid on igal pool teinud elektri kallimaks, ei veena neid ja nad lasevad nagu seestunud soerdid oma mantrat, et taastuvenergia on odav.
Ilmselt on see 15 miljardit, mida riik annab neile kümne aasta peale, küll suur raha, aga mitte siiski piisavalt suur, et mingi usutavam vale välja mõelda.
Reaalis käitub Eesti nagu enesele tahakeeramise maailmameister.
Kui Rail Baltica valmis tehakse, siis selle koletise ülalpidamiseks tuleb tõsta veelkord maksukoormust. Pange sinna kõrvale veel ebastabiilne ja ülikallis elekter ja te näete, et ilmselt isegi fosforiidi kaevandamine ei võimalda siin ellu jääda.
Muus mõttes aga… on endiselt kõik hästi!”