See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval.
Nii algab Tammsaare “Tõe ja õiguse” esimene köide. Tänapäeval pole suuremat järgi ei tõest ega õigusest, ka selle klassikalise romaani algus on paljudel ununenud, aga asi pole niivõrd meeldetuletuses, vaid selles, et tsensuurirobotid on pealkirja ja esimese lõigu suhtes ülimalt norivad. Pealkirja asjus on raske kompromisse teha, aga las see lõik olla.
Loo pealkiri on tegelikult selline:
( : ) kivisildnik: rahva viha tuulemöldrite vastu on kustumatu, üksmeelne ja püha
Vaatasin Vanglaplaneedi vahendusel Saarde valla uue tuulikuarenduse tutvustamise koosolekut, seal räägiti nahkhiirtest, põhilisest käsitiivalistest nahkhiirtest, tõstatati ka musta toonekure asi, aega oli napilt, siilidest ja konnadest infot ei antud. Valla ja väliskapitali täis arenduse tädikesed olid püsti hädas, sest nahkhiirejutt ajas inimesed sõna otseses mõttes raevu. Hea, et keegi kellelegi tooliga kombeid ei õpetanud.
Seda ei saa aga öelda, et kohalikud inimesed oleksid ummamuudu või natuke imelikud. Rahvast oli üle Eesti, paljud olid asjalikud, kes on käinud külakurnajate vastu kohtus siin, kes seal. Samal teemal ja samas Kilingi-Nõmme kultuurimajas õnnestus kohapeal jälgida tuulikuüritust, kus olid EKRE poliitikud Valmar Veste, Robert Kiviselg ja Rain Epler, sellel üritusel oli publik õige vagur. Põhjuseks mõistlik jutt.
Ilmselge on see, et kui inimesed lähevad endast välja, siis ainult sellepärast, et mahitatakse arutut ja ohtlikku projekti, ning seda tehakse isikliku kasu saamise eesmärgil. Valdadele visatakse pappi igal juhul, teenistus on aga suurem siis, kui tuulikud on väga ohtlikud ja ettevõttel tuleb maksta ka nn talumistasu, poole talumistasust saab vald. Kas pole tore see?
Koosoleku teemaks oli, kuhu mida tehakse ja kuidas seal nahkhiirtega on. Jutt keerles lõputult käsitiivaliste ümber, nii et üks kohalik inimene hiljem märkis tabavalt, et kaitsti täie pasaga nahkhiirte huvisid, aga ta ei märganud saalis ühtegi nahkhiirt. Saalis olid inimesed ja keegi neist ei avaldanud vaimustust kogu valla elektrifitseerimise üle.
Inimesed üritasid oma muret ja vastumeelsust mitmel erineval kombel väljendada, kõik taolised katsed blokeeriti jutuga, et me oleme siia tulnud rääkima nahkhiirtest ja meil pole siin seda spetsialisti ja inimfaktorit arutatakse kunagi hiljem. Nahkhiirtega on nii ja nii. Pinge muudkui kuhjus ja kuhjus, inimesed läksid endast välja, ametnikud hakkasid ebalevalt keerutama ja valed ei voolanud enam nii sujuvalt.
Tähtis on teada, et Pärnumaal on juba Tootsis ja Saardes hiigeltuuganid püsti, inimesed kurdavad tervisehädasid, ilmselt on ka kinnisvarahinnad torudest alla läinud, elekter on aga ikka kallis ja keegi ei tee teist nägugi – inimesed sandistuvad, tolbajoobid muudkui arendavad, ahnitsevad meeletult maksumaksja raha kokku ja inisevad nahkhiirtest. Selline asi ajab ennast ka närvi, mul tulevad need surmaveskid talule veelgi lähemale. Mina võtan seda kui mõrvakatset.
Kohalikud valimised on tulemas, panen inimestele südamele valida igal juhul ja ainult tuulikuvastaseid, Riigikogu parteidest on ainult EKRE otsustanud, et omavalitsustes tuleb olla nii tuuliku- kui päikeseprojektide vastu, mingu või koalitsioon lõhki. Õige, selle hullusega kaasa minna on kuritegelik ja lihtsameelne. Maha surmamöldrid ja vargad!
See koosolek sarnaneb paljude teistega, olgu see siis mingi harjutusväljaku arendus või mis jälkus iganes. Inimesed lähevad tigedaks sellise asja peale, neid ei kuulata, nende üle irvitatakse põlglikult, mõnikord öeldakse ka otse välja, et need koosolekud, kaasamised ja arutlused on vormi täiteks ja varaste karavan liigub niikuinii häirimatult edasi. Koosolek on tehtud, seadus täidetud.
See pilt, mis Saarde koosolekust mällu sööbis, on väga ebameeldiv, süvariigi raha täis topitud peavoolu ajakirjandus jätab mulje halvasti käituvatest inimestest, kes vagasid ametnikkusid hirmsasti vaevavad. Vaevaja on ikka halastamatu külakurnaja ja temaga kampa löönud külavanemast reetur.
Võim on täielikult rahvast võõrdunud ja teenib ainult kuldvasikat, Mammonat, ka kohalik võim. Erandiks on muidugi konservatiivid, aga kui neil vahel õnnestub tuulikuarendus pikalt saata, siis on kohtuasi kaelas, nagu Virumaal Vinnis. Kaevaku, see näitab, kuidas nad rahva tahtesse suhtuvad, neile raharottidele ei lähe midagi muud korda kui maksumaksja dotatsiooniraha taskusse toppimine.
Mängus on miljardid, siin ei halastata kellelegi, ah et keegi on haige, suva, nahkhiirel on hea ja valitsus viskab esialgu riigiabi 2,6 miljardit ja siis veel 15 miljardit ja siis ehitab veel taristut ja veab liine, ülikalli ja täiesti kontrollimatu elektri viimiseks eikuhugi. Sina maksad, sina kärvad, majandus hävib, maksud ainult tõusevad, sest see saast on kallis ja ainult kallimaks läheb.
Tuuleparke on hullult palju Saksamaal ja Taanis, ja seal on ka kõige kallim elekter. Rootsi lammutab oma suurima tuuleõnnepalee maha, sest see toodab 100 miljonit kahju aastas. Trump lõpetas dotatsioonid ja andis fossiilidele rohelise tule. Meil Saardes mängitakse aga lolli ja etendatakse maailmapäästjaid ja odava elektri toojaid. Emmatakse nahkhiiri nagu viimane pervert. See kõik on alatu vale.
Vargatuuliku peas põleb punane tuluke. Iga endast, oma riigist ja rahva tervisest hooliv kodanik peab olema tuulikute vastu ja EKRE poolt, kõik teised toovad kaasa hävingu, me ei taha lõpetada vaesuses, ei taha süüa kartulikoori ja vireleda pekkis tervisega ainult selleks, et mingid lurjused ja nende kartellipoliitikutest käsilased saaksid virnade viisi pappi taskusse toppida.
Maha tuulikud! Maha alatud tuulemöldrid ja nende kuulekad sulased volikogudes! Hingamist ei anta enne, kui Sven Sildnik on Riigikokku valitud ja korruptandid vastutusele võetud. Vali paberil, vali elu!
( : )kivisildnik,
Sisepaguluses 08.02.2025