Värske riigisekretär Keit Kasemets andis viimasel tööpäeval kliimaministeeriumi kantslerina Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) kirjaga suunised 3,6 miljoni euro eraldamiseks niinimetatud soosikprojektile, samalaadse käekirjaga «soovitas» Kasemets varem rahasüsti Nordicale, kirjutab Postimees.
Kliimaminister Yoko Alender Reformierakonnast andis detsembris välja käskkirja, mille järgi suunas KIKile “programmide ja projektidega seotud kohustuste võtmise täiendavaks limiidiks kuni 4 100 000 eurot, sealhulgas keskkonnateadlikkuse valdkonnas kuni 3 600 000 eurot ja ringmajanduse valdkonnas kuni 500 000 eurot”.
Käskkirjas polnud suuniseid, et raha tuleks ministri meelest anda sellele või tollele projektile. Küll oli keskkonnateadlikkusele eraldatud lisasumma ebaproportsionaalselt suur, eriti kärpeaja kohta – 2024. aastal jagas KIK sellest alaprogrammist toetusi kokku vähem kui 1,5 miljoni eest.
Minister andis raha ümber suunava käskkirja välja mõni päev pärast seda, kui sai avalikuks, et eespool mainitud KIKi alaprogrammist ei anta enam koolidele toetusi laste keskkonnahariduse õppeprogrammides osalemiseks, ning töökoorma all ägav keskkonnaamet pidi kärpima eelarvest kümnendiku ja lõpetama omalt poolt lastele keskkonnahariduse andmise.
Jaanuari lõpus saatis Kasemets aga KIKi juhatuse liikmetele kirja, mille nimetas täiendava limiidi kasutamise täpsustamiseks. Selles seisis: «Teeme ettepaneku suunata käskkirjas nimetatud täiendavast limiidist 3 600 000 eurot ehitatavasse loodusmajja Eesti Loodusmuuseumi ekspositsiooni väljaarendamiseks», viidates keskkonnaprogrammist toetuse andmise korra ühele konkreetsele punktile.
Viidatud punktis pole aga öeldud, et minister või kantsler võiks teha KIKi juhatuse liikmetele ettepanekuid toetusmiljonite suunamiseks. Seal on kirjas hoopiski: “Teabekandjate loomise alamprogrammis toetatakse meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali või trükise loomist ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemist. Toetuse raames valmivad telesaated peavad olema järelvaadatavad ja raadiosaated järelkuulatavad.”
Kasemets ei selgitanud aga, miks ta kirjaga KIKile rahajagamise suuniseid andis. “Palun küsige selgitusi kliimaministeeriumi kommunikatsioonist. Kliimaministeerium oskab seda teemat hästi selgitada,” vastas ta.
Rohereformi asekantsler, praegu kantsleri kohuseid täitev Kristi Klaas vastas: “Keskkonnaprogrammist rahastatakse ainult selliseid taotlusi, mis vastavad programmi toetuse andmise korrale ja tingimustele ning samuti programmi hindamiskriteeriumitele. Samuti vastab ka loodusmuuseumi uue ekspositsiooni loomine nimetatud korrale ja hindamiskriteeriumitele. Samas on loodusmuuseumi ekspositsiooni loomine keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamisel strateegilise tähtsusega. Selle ulatus ja mõju on võrreldamatult suurem kui tavapärastel väiksemamahulistel projektidel, mis konkureerivad keskkonnaprogrammi rahastusele.”
KIKi juhatuse esimees Andres Treier ei vastanud otseselt küsimusele, mida ta Kasemetsa ettepaneku peale teeb, vaid saatis vastuseks üldistava lause: “Rahade eraldamise menetluse puhul järgitakse käskkirja nõudeid ja muid asjakohaseid reegleid, seega pole põhjust tehtud otsuseid üle vaadata.”
KIKi kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe täpsustas: “Küsisite seisukohta kliimaministeeriumi otsuse kohta, seda otsust ei ole põhjust üle vaadata, kuna järgitakse kõiki reegleid.”
Samalaadse käekirjaga on Kasemets suuniseid jaganud varemgi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) töötajad väitsid Eesti Ekspressile, et ilma Kasemetsa samasuguse kirjasurveta poleks Nordicale 1,5 miljoni suurust laenuosa välja makstud.
Väide oli emotsionaalse surve kohta võimupositsioonilt, formaalselt võinuks EISA suuniseid ka ignoreerida.
KIKi toetuste jagamise korras (toonase keskkonnaministri Rene Koka (EKRE) määrus 2020. aastast) on kirjas, et raha saamiseks tuleb esitada KIKile taotlus, nõuetele vastavad taotlused edastab KIK hindamiseks ministeeriumile. Taotlusi hindavad ette nähtud kriteeriumide alusel töörühmad, kuhu kaasatakse lisaks ministeeriumiametnikele vajadusel ka eksperte väljastpoolt.
Taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb KIKi nõukogu ministri ettepanekul.
KIK jagab mastaapses mahus Euroopa Liidu ja riigi toetusi. Postimees kirjutas jaanuaris, et kliimaminister soovib KIKi nõukogu oma kontrolli alla saada.
Kliimaminister esitas siis kooskõlastamiseks keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ta pakub riigikogule otsustamiseks, kas eemaldada KIKi nõukogust neli poliitikut, kelle on sinna praeguse korra järgi määranud riigikogu keskkonnakomisjon, kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajad. Ehk siis vähendada nõukogu liikmete arvu viiele, kellest neli määraks tema ise ehk kliimaminister, ühe rahandusminister.
“Eesmärk on muuta nõukogu töö tõhusamaks ning vähendada kulusid ja huvide konflikti võimalust,” seletas Alender ise oma ettepanekut. “90 töötajaga sihtasutus ei vaja üheksaliikmelist nõukogu. Muudatuse eesmärk on tagada KIKi efektiivsem juhtimine, millega hoiame ka kulusid kokku. Lisaks aitab see rollid selgelt lahus hoida – seadusandja saab keskenduda seadusloomele ja sihtasutus poliitika elluviimisele.” põhjendas Alender.
BNS