Mäletate, kuidas sotsist siseminister Lauri Läänemets saatis punase kraana konfiskeerima Rakvere lähedalt Lihula poole teel olnud mälestuskivi? Selline politseiterror tekitas avalikus ruumis õigustatult suurt pahameelt. Järgnes ekspertiis, mis selgitas, et seal pole mingeid vaenu õhutavaid sümboleid, millele apelleeriti. Seejärel otsiti tükk aega omanikku. Nüüd on kivi tagasi antud ja tunnistatud, et kiviga seoses midagi ebaseaduslikku ei tuvastatud. Seega võib hinnata ebaseaduslikuks politsei tegevust, kuid keegi niikuinii sellega seoses vastutust ei meie poliitilises kultuuri(tuse)s ei võta.
Nüüd vahendab ERR, et läinud sügisel Lihula ausamba konfiskeerinud politsei- ja piirivalveameti (PPA) tellitud eksperthinnagute järgi on mälestusmärgil välditud agressioonile kutsuvaid sümboleid, kuid tõlgendajad võivad kuju siiski sõjakuritegude õigustamisega seostada.
ERR: „PPA tellitud ekspertanalüüsis ütles Tartu ülikooli juures tegutseva semiootika rakenduskeskuse semiootik Martin Oja, et Lihula ausamba hindamisel vaenõhutamise nurga alt, tuleb ennekõike arvesse võtta, et kujutise looja on teadlikult vältinud tugevaid vägivallale kutsuvaid sümboleid – kiivril puudub SS märk ja raudristi südamikus puudub haakrist – need teadlikult eemaldades.
“Seega on Lihula monumendil kujutatavate sümbolite seostamine agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga võimalik ainult väljastpoolt – inimeste poolt, kes ei tunne Eesti ajalugu,” sõnas Oja.
“SS-i märgi ja haakristi teadlik kasutamata jätmine viitab samba loojate kavatsusele hoopis vältida agressiooniga seostamist ja vägivalla õhutamist,” rõhutas Oja.
Lihula ausammast saaks Oja hinnangul avalikus ruumis eksponeerida vägivaldseid tõlgendusi vältivalt, kui teosega oleks liidetud kirjalik tekst.
Tekst peaks nii eesti, inglise kui ka vene keeles selgitama lühidalt, et Waffen-SS-i mundris võidelnud eestlased ei teinud seda natsionaalsotsialistliku Saksamaa ideoloogiast lähtudes, vaid lootuses taastada Eesti Vabariigi iseseisvus ja kaitsta Eestit kommunistliku terrori eest.
“Selline tekst peab olema mõistetav ausambaga kokkukuuluvana, paiknema ruumiliselt lähedal ning omama ausambaga ka stiiliühtsust, mis viitab sõnumite ühisele allikale,” kirjutas Oja.
Semiootilise analüüsiga sarnastele järeldustele jõudis ka Eesti mälu instituudi nimel eksperthinnangu koostanud Meelis Maripuu. Maripuu märgib siiski ka, et kombinatsiooni tekstist, mis mainib Vabadussõda, ja kujutist Relva SS-i mundris sõdurist, on lihtne kasutada propagandarünnakuteks Eesti vastu seostades riiki natsismiga.
PPA-le laiemalt tausta selgitades ütles Oja, et probleem on kompleksne, sest Eesti ja Euroopa ajalookäsitlus Natsi-Saksamaa vägede teemal ei klapi hästi kokku.
“Eestis on käibel hulk erinevaid mõtteviise ja hoiakuid, mida võib vaadelda erinevate kontekstidena Lihula ausamba koopiale, kuid juhtumi analüüsil on olulised kaks: Euroopa Liidu keskne ajalookäsitlus, mis on üheselt hukka mõistnud hitlerliku Saksamaa agressiooni ja samal ajal vähem teadvustanud kommunismi kuritegude hävitavat mõju Ida-Euroopa riikide rahvastele ja kultuuridele. Teiseks Eesti rahvuslik ajalookäsitlus, mille järgi teises maailmasõjas osalenud eesti sõjamehed polnud agressorid, vaid agressorriikide – stalinlik Nõukogude Liit ja hitlerlik Saksamaa – ohvrid ja ka võimaluse korral iseseisva Eesti taastamise eest võitlejad,” kirjutas analüüsis Oja.“
Hiljuti andis politsei kivi seda autokastis vedanud mehele tagasi.
Ida-Harju politseijaoskonna juht Inna Toater selgitas Maalehele, et aasta alguses võttis politseiga ühendust mees, kelle valduses kivi hoiule võtmise hetkel oli.
„9. jaanuaril tuli mees politseijaoskonda, kus selgitasime eksperthinnangutes välja toodud järeldusi ja pärast seda anti kivi tagasi,“ märkis Toater.
„Mingit korrarikkumist kui sellist, kuju puhul toime pandud ei ole, aga selle ülespanemisega võivad tekkida mingisugused konfliktid avalikus kohas. PPA soovitus on, et sellisel kujul seda mitte avalikult üles panna,” ütles Ida-harju politseijaoskonna juht Inna Toater. Aga kui kuju üles pannakse, siis karistust sellele ei järgne, kinnitas Toater.
Politsei konfiskeeris Lihula monumendi koopia eelmisel aastal 31. augustil Tallinna lähistel autokastist. Koopia plaaniti viia Lihulasse ja püstitada kunagise monumendi mahavõtmise 20. aastapäeva puhul eramaale.