Täna, esmaspäeval 10. veebruaril esitas Keskerakonna saadik Vadim Belobrovtsev peaministesr Kristen Michalile arupärimise pangamaksu kohta. Mõte igati mõistlik, pangamaksu vajalikkust on EKRE alati rõhutanud. Arupärimise kokkuvõte järgmine:
– Leedu ja Läti on kehtestanud pangamaksu ehk solidaarsuspanuse pankadele, mis teenivad erakordselt suuri kasumeid.
– Mõlemas riigis on eesmärk koguda lisaraha riigi julgeoleku rahastamiseks.
– Leedus maksid pangad 2024. aasta III kvartalis üle 100 miljoni euro ning prognoositakse veel 50-70 miljoni euro laekumist 2025. aastal.
– Lätis plaanitakse koguda järgmise kolme aasta jooksul vastavalt 93 ja 85 miljonit eurot aastas
– Eestis eelmine valitsus sellise maksu kehtestamist ei plaani, vaid leppis pankadega kokku erakorralistes dividendides.
Arupärimise peamised küsimused:
1. Miks Eesti ei ole pangamaksu kehtestanud?
2. Kas Eestis on majanduslik olukord teistsugune?
3. Kas valitsus kaalub pangamaksu kehtestamist?
4. Kas on õiglane, et julgeolekumaksu maksavad füüsilised isikud ja ettevõtjad, mitte pangad?
Kontekst:
– Mõlemad naabrid kasutavad pangamaksu riigi kaitsekulutuste rahastamiseks.
– Eesti soovib tõsta kaitsekulud 5%ni SKP-st.
– Eestis on majandus langenud juba kolmandat aastat, inflatsioon on kõrge.
Kokkuvõte Kristen Michali vastusest arupärimisele:
Põhilised argumendid:
1. Maksustamine Eestis:
– Pangad maksavad avansilise tulumaksu ja dividendide tulumaksu, möödunud aastal teenisid pangad ligikaudu 1,1 miljardit eurot kasumit.
– Tulumaksu maksid pangad 250 miljonit eurot (23,5% kasumist).
– Pankade panus juriidilise isiku tulumaksu laekumisse oli 26%.
2. Erilised maksumeetmed:
– Aastaks prognoositakse pankadelt 143 miljoni euro suurust avansilist tulumaksu.
– Võrdluseks: Leedus kogutakse pangamaksuga vaid 50-70 miljonit eurot.
3. Põhjused pangamaksu mittekehtestamiseks:
– Õiguskindluse säilitamine riigi poliitikas.
– Soov meelitada siia pangapeakontorid.
– Pikaajaline strateegiline lähenemine (näide: SEB peakontori toomine Eestisse)
4. Julgeolekumaks:
– Hõlmab ka pankade maksustamist
– Ettevõttekomponent 2% kasumimaksust
– Dividendide tulumaks tõuseb 2025. aastal 22%-le.
– Avansilise tulumaksu määr tõuseb 18%-le.
– Aastatel 2023-2028 prognoositakse riigieelarvesse 926 miljoni euro suurust laekumist.
Põhisõnum: Eesti valitsus näeb alternatiivset lähenemist maksustamisele, mis pikemas perspektiivis võib olla kasulikum kui ajutine pangamaks.
Vastus on mõistagi täielik pettumus, esiteks ei saa nalja – tuleb rohkem pingutada, teiseks ei saa ka pankade hõlptulule küüsi taha. Kuiv bürokraatlik jutt, millest ühtegi säravat ega veenvat tsitaati välja tuua ei ole võimalik. Pankade hiigelkasumid on fakt ja nende maksustamine on õiglane ning kasulik.
Õiguskindluse jutt aga täiesti kohatu, kalli energiaga, tõusvate maksudega, poliitiliste protsessidega, manduvat ja vaesuvat, pealegi sõjaõhutaja kuulsusega riiki ei saa aidata mingi nn õiguskindlus. Õhu võngutamine, ei midagi muud. Abi oleks siin ainult jumalikust sekkumisest või EKRE valitsusest.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 10.02.2025