Rumeenia on üks Euroopa Liidu korrumpeerunumaid riike, kus võimul on endisest kommunistlikust nomenklatuurist “euromeelseteks” hakanud tegelased, kes näevad Brüsseli rahastamises isiklikku rikastumisvõimalust. Kuna nad toetavad euroeliidi poliitikat, suhtub Brüssel neise kui omadesse. Kui eelmisel aastal hakkas “euromeelsetel” võim käest libisema, korraldati seal võimupööre.
Rumeenia president Klaus Iohannis teatas esmaspäeval, et lahkub ametist pärast survet tagasi astuda seoses ülemkohtu otsusega läinud aasta presidendivalimiste tulemused tühistada.
“Lahkun presidendi kohalt, et säästa ja Rumeeniat ja Rumeenia kodanikke kriisist,” ütles Iohannis, lisades, et astub ametlikult tagasi kolmapäeval.
Varem oli Euroopa-meelne president ja liberaalide juht öelnud, et jääb ametisse kuni uue presidendi valimiseni mais.
Rumeenia ülemkohus otsustas detsembris tühistada presidendivalimised Venemaa väidetava sekkumise tõttu pärast seda, kui valimiste esimese vooru võitis üllatuslikult seni vähetuntud “paremäärmuslane”.
Parlamendis algatati esmaspäeval protseduur Iohannise tagandamiseks, opositsioon on üritanud tagandamist algatada ka kaks korda varem.
“Mõne päeva pärast hääletab parlament minu volituste peatamise üle ja Rumeenia satub kriisi. Sellel kõigel on siseriiklikud ja kahjuks ka rahvusvahelised tagajärjed,” ütles Iohannis.
Parempoolse erakonna AUR juht George Simion tervitas presidendi tagasiastumist. “See on teie (rahva) võit! Nüüd on aeg minna tagasi teise vooru juurde,” kirjutas Simion Facebookis.
Jaanuaris avaldasid kümned tuhanded rumeenlased parempoolsete korraldatud protestidel meelt valimiste tühistamise vastu, osa protestijaid nõudis Iohannise tagasiastumist.
Detsembrikuistel parlamendivalimistel kogusid parempoolsed esmakordselt kolmandiku häältest.”
Rumeenia võimupööre oli midagi sellist, mida tehti Eestis 2021. aastal ja üritati teha Gruusias.