Teisipäeval arutleti Riigikogus Eesti välispoliitika teemal ja EKRE saadik Rain Epler kritiseeris teraval võimupoliitikute vingerdamist.
“Ma korra meenutaks inimestele seda liberaalide kahepalgelisust, mida me näeme väga erinevates valdkondades, aga ka välispoliitikas. Mõned aastad tagasi, kui Mart Helme rääkis, et meie riigil on vaja plaani B, ja ta kuidagi ei vastustanud NATO-t ega muid liitlassuhteid, ta ütles, et plaan B on vajalik, siis üüratu kisa tõusis liberaalide poolt: liitlassuhted on kahjustunud, selline inimene ei tohiks Eesti valitsuses olla ja nii edasi.
Ma ei hakanud stenogrammi ega ajakirjandust siin üle kontrollima, aga kuna see kisa tuli liberaalsest leerist, siis ma julgen arvata, et ka kolleeg Mihkelson ja kolleeg Kaljulaid olid nende hulgas, kes toona pahameelt väljendasid.
Nüüd ma jõuan selle kahepalgelisuse juurde. Täna on kolleeg Mihkelson selle toona nimetatud plaan B minu hinnangul ise tõstnud isegi plaaniks A. Ütleb, et meil peab olema iseseisev kaitsevõime ja nii edasi, et loomulikult me peame hindama liitlassuhteid, NATO-ga koostööd edasi tegema.
Ja teine asi, Kaljulaid täna ütles puldist, et ei, välispoliitika ei ole selline asi, et tuleb USA presidenti kuulata ja siis selle järgi toimetada. Toona, ma ütleks, jälle see kisa viitas vastupidisele arvamusele. Eks see näitab seda, et täna tegelikult liberaalid kogu Euroopas ongi hädas, ja eks neil endal on kõigil meeles need väljaütlemised, mis siin aastate jooksul on USA administratsiooni suunas lendu läinud. Täna tuleb nüüd kuidagi vingerdada.
Paar päeva tagasi meie siseminister avaldas väga räigelt lahmiva ja otseselt Ühendriikide administratsiooni suunal negatiivse sõnavõtu sotsiaalmeedias. Ja kui ma selle kohta täna välisministrilt küsisin, siis välisminister ütles, et ju ta tegi seda pahameelest konkureeriva erakonna parema rahalise seisu vastu ja seda ei maksaks eriti tõsiselt võtta.
No ma ütleksin, et kui väikese riigi välisminister ei saa aru, et selline suurima liitlase räige ründamine mingi sisepoliitilise võitluse tõttu on ohtlik, siis ta ei sobi välisministriks, sest siit puldist võib ju niimoodi irooniliselt välisminister öelda, et “ma ei loe sotsiaalmeediat”, aga ma arvan, et kui jälle mõnda kohtumist püütakse kokku leppida, siis need erinevad abid, kes vastaspoolel seda kohtumist aitavad ette valmistada, annavad ka sellise memo, kus on kirjas, mida keegi on arvanud. Ja loomulikult ei sobi selline siseminister valitsuse liikmeks, kes nii otseselt liitlassuhteid kahjustab.
Homme saame siin umbusalduse raames ka peaministriga ilmselt arutada nii tema enda sobivust positsioonile, aga ka seda, kuidas ta valitsuse juhtimisega toime tuleb ja millised on tema arvamused ja käitumised seoses sellega, kuidas tema kabineti liikmed käituvad.”