Eestis kasvab üha suuremaks lõhe selle vahel, mida räägib kliimapaanikaosakond superministeeriumis ja mida näitab elektrihind NordPooli börsil. Asi on väljunud neist raamidest, kus valitsust ja ametkondi saaks veel uskuda.
Käimasoleva nädala alguses lõi elektrihind taas rekordeid ja valetamine aina jätkub.
BNS kirjutas pühapäeval: “Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles kommentaariks päevaga tõusnud elektrihinnale, et seda ei tinginud laupäeval alanud desünkroniseerimine.
“Kuna tänane elektri börsihind on kõrgem kui eile, on lihtne tekkima seos, et hinna tõstis kõrgeks sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga. See ei ole tõsi,” ütles Vaks ja lisas, et Baltikumi elektri börsihinda toovad alla nii taastuvenergia tootmine kui ka ühendused Põhjamaadega.
Pühapäeva pärastlõunal liigub elektri hind Vaksa sõnul kõrgemaks kahel põhjusel. Esiteks ei soosi pärastlõunal vähenev tuulekiirus tuuleenergia tootmist. Teiseks on parasjagu väiksem võimalus Põhjamaadest soodsat elektrit osta. Põhjamaid ja Baltikumi ühendab tavapäraselt kolm kaablit: Estlink 1 ja 2 ning Nordbalt. Estlink 2 on aga teatavasti katki. Saartalitluse katse tõttu on piiratud Estlink 1 ja Nordbalt kaabli kaudu toimuvat importi. Import normaliseerub Vaksa kinnitusel pärast pühapäeva, kui sünkroniseerimine on lõpule viidud.”
Seega oleks olukord pidanud hiljemalt esmaspäeval normaliseeruma, aga uuel nädala on elektrihind aina kasvanud.
TALLINN, 12. veebruar, BNS – Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõuseb elektri keskmine hind kolmapäeval teisipäevaga võrreldes 21,2 protsendi võrra 230,35 euroni megavatt-tunnist, mis on ühtlasi Nord Pooli süsteemi päeva kõige kallim hind.
Kliimaministeeriumi valedepagas hakkab kokku kuivama. Rein Vaks tunnistab, et jama on majas, kuna lihtsalt tuult ei ole – seega siis täielik juhuelekter (Seda kinnitab ka ERR: elektri kõrge hinna põhjuseks on vähene tuul ja päike ning kallis gaas). Teiseks valetas ta, et impordi taastumine Põhjamaadest teeb olukorra paremaks.
Suur vale on ka väide, et desünkroniseerimine ei teinud elektrit kallimaks. Eesti Ekspress kirjutab: “Desünkroniseerimine kallines võimsalt. Baltimaade elektrisüsteemi eraldamine Venemaa ja Valgevene omast nõudis kolmelt liitlasriigilt 1,6 miljardi euro ulatuses investeeringuid.”
Rumalusi kuuleb mujaltki. Keegi Mario Kadastik arutleb Eesti Päevalehes, et põlevkivist elektri tootmine ei jõudvat kunagi kasumisse – muidugi mitte, kui sellele energeetikale on külge poogitud meeletu hulk keskkonnatasusid, samas kui tootmishind on tegelikult odav.
Üks vale teise otsa. Kõige suurem vale aga on see, et tuulepargid hakkavad andma odavat elektrit. Tänaseks peaks iga Eesti inimene, kes tunneb teema vastu huvi, olema lugenud arvukalt artikleid selle kohta, kui keskkonnavaenulikud on tuulikud juba ehituslikult ja materjalide koosluselt, kui hävituslikud on nad inimeste tervisele ja elusloodusele, kui palju raha nõuab nende tööshoidmine ja samas, kui “juhuslikku” energiat need annavad.
Uued Uudised