Täna kohtus Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepaga, kes on teadupärast olnud väga kriitiline praeguse valitsuse majanduspoliitika suhtes.
Majandusekspertide hinnangust Eesti majanduskliimale ülevaadet tehes näeb Raudsepp tulevikku jätkuvalt tumedates toonides, sest Eesti suurimate majanduspartnerite käsi käib jätkuvalt halvasti. Majanduskasvu prognoose on allapoole korrigeeritud ja kasvu kiirenemist ei ole kuskilt näha. Ta tõi murekohana välja ka Eesti hinnataseme tõusu, mis muudab siinsed kaubad ja teenused välisturgudel vähem konkurentsivõimeliseks, mille tõttu ekspordi kasv pole tõenäoline.
Eesti majandus on olnud juba viis aastat languses ja seda eeskätte erinevatest poliitikatest. Ootused majanduskasvule on olnud selle viie aasta jooksul väga kõrged, aga erinevad tegelikkusest kardinaalselt. Majanduse kavu ei ole näha. Selline ebameeldiv sõnum oli tal ka EKRE fraktsiooni liikmetele.
Raudsepp tõi välja, et 2024. aasta novembris oli Eesti kõige kõrgema majandususalduse indeksiga riike Euroopa Liidus. Kui me võrdleme ennast teiste riikidega, siis küsimus meie majanduslikus kehvas olukorras ei ole nö ajaloosündmustes, nt Ukraina sõjas, vaid selles, mismoodi me oleme erinevaid olukordi lahendanud ja milliseid otsuseid langetanud.
Kõige madalama kindlustundega sektor on Raudsepa sõnul ehitus. Madal on ka tarbijausaldus ja see on veelgi langemas. Tarbijate kindlustunde indikaator on languses juba viimased viis aastat. Tarbijate kindlustunnet vähendab otsuste kõrval valitsuse kehv kommunikatsioon enda otsuste selgitamisel. Tarbija ja jaekaubandus on saanud kõige enam pihta elektri hinnatõusudega, samas näeb Raudsepp, et uus energiakriis on taas küpsemas ning kartus, et elektri hind tõuseb veelgi, on saamas reaalsuseks.
Mitte midagi head ei olnud instituudi juhil kosta Eesti konkurentsivõime kohta. Vastupidi. Kahe aastaga on toimunud tohutu kukkumine – seitsme koha võrra tabelis oleva 67-st riigi seas. Ta lükkas ka ümber väite, mida valitsuserakonnad sagedasti kasutavad, et probleem on selles, et Eesti on väikeriik. Edetabelis esikümnes on kõik väikeriigid.
Ta tõi välja, et meil armastatakse rääkida meie parimast maksusüsteemist. Tänaseks on see minevik. Meie maksutulude seas on kaudsete maksude osakaal liiga kõrge, samuti on meil ülikõrged tööjõumaksud.
Lennuühenduste katmises olime me 67 riigi seas juba enne kohal 60+. Eile tuli uudis, kuidas Ryanair sulgeb Tallinna Lennujaamas veel 6 liini. Kukkuda küll pole enam küll pea kuhugi, aga langeme ka selles tabelis.
Peeter Raudsepp tõi nimetas probleemina ka liialt suurt töötajate arvu riigisektoris ning meeste vanuses 50+ madalat hõivet tööturul ning jätkas, et lähitulevikus ei ole loota majandusolukorra paranemist. Hindade tõus jätkub ja tarbijate ebakindlus suureneb ning perekondade majanduslik väljavaade halveneb.
Eesti tõusis eelmisel aastal ka korruptsiooni edetabelis.
Majanduses langetatud poliitiliste otsuste tõehetk selgub 2026. aasta jaanipäevaks. Selleks ajaks on võimalik teha ära võrdlus teiste riikidega ning pole võimalik ütelda, et reaalne olukord oleks mõne eelmise valitsuse tekitatud. Kui rääkida teemal vastutuse võtmine, siis see on see aeg, kui halastamatud tulemused on käes ja näha.
Et majanduslangusest väljuda, on Raudsepa sõnul vaja innovaatilist, iseseisvat ja pragmaatilist lähenemist majanduspoliitikas. Jätkates enda haakimisega mingi suure voolu külge, nagu seda on Euroopa Liit, et selles voolus saamegi edukaks, siis nii see ei ole.
Meie rahvuslikku DNA-sse on sisse kodeeritud, et me saame ise hakkama, võtame või 80-ndate lõpust IME, aga täna oleme me kõikide edetabelite lõpus. Ka pole mitte mingit lahendust aina kasvavale riigivõlale.
Majandus kahaneb ja maksustamisobjekt väheneb. Oleme märkamatult Kreekaga kohad vahetanud. Kolm aastat on meile räägitud, et majandus hakkab kohe tõusma, aga ometi oleme olukorras, kus see on ainult langenud.
Peeter Raudsepp võttis oma ülevaate kokku irooniliselt – kapitalismi kritiseeritakse ilma asjata, meil ei ole seda!
