Relvastuse saatmist Ukrainale Venemaa agressiooni tagasilöömiseks ei vastusta keegi, see on hädavajalik, kuid seda saavad teha vaid riigid, kellel pole piiri Venemaaga. Eesti oleks pidanud seda ette nägema.
Kaja Kallase valitsuste suur viga oli see, et “sõjaprintsess” kukkus relvi saatma agressiooni ohvriks langenud Ukrainale, samas kui see agressor on surmavaenlane ka Eestile ja asub siinsamas, Narva jõe ja Luhamaa piiripunkti taga. Selline riik ei tohtinuks ennast relvitustada.
Äraantud relvade asemele on midagi saabunud, aga põhjalik ümberrelvastumine on paljude aastate protsess, Vene armee aga taastab kiirkorras positsioone Baltikumi piiril. Siit ka järeldus, et Reformierakond on taas põrunud, oskamata ette näha reaalselt kujunevat olukorda ning seades Eesti julgeoleku suurde ohtu. Lisaks jätkub poliitilistes võimupiirkondades Venemaad provotseeriv sõjaergutus.
Uudised aga on halvad. Venemaa võib ka väikeste jõududega teha provotseeriva testrünnaku mõne Balti riigi vastu ja Eesti Kaitseväe võimekus sellele vastata on küsitav.
Välisluureameti andmetel kasvab Venemaa relvajõudude isikkoosseis hoolimata suurtest inimkaotustest II maailmasõja järgsel perioodil. Eelmisel aastal moodustas Venemaa Eesti piiri lähedal armeekorpuse ja motolaskurdiviisi, kirjutab Postimees.
2024. aastal formeerisid Vene relvajõud taasloodud Leningradi sõjaväeringkonda ehk Eesti lähiümbrusesse 44. armeekorpuse ja 6. üldvägede armee 69. motolaskurdiviisi.
Mõlemad väekoondised saadeti peale formeerimist Ukraina rindele lahingukogemust saama. Lisaks alustati 2024. aasta teises pooles 6. üldvägede armee 68. motolaskurdiviisi formeerimist, mida väga tõenäoliselt jätkatakse 2025. aastal.
See, et ühe aasta jooksul koondati Eesti lähiümbrusesse nii armeekorpus kui ka motolaskurdiviis, näitab Venemaa relvajõudude võimet luua suhteliselt lühikese ajaga suuri väekoondiseid, märkis välisluureamet oma aastaraportis.
44. armeekorpus, mille arvel Venemaa relvajõud 2024. aastal Eesti lähiümbruses kasvasid, on tulevikus alaliselt Soome suunale planeeritud. Selle peamised osised moodustati 7–8 kuu jooksul 2023. aasta sügisel ja 2024. aasta kevadel peamiselt relvajõududesse värvatud uute lepinguliste sõjaväelaste baasil.
Värskelt moodustatud armeekorpuse manööverüksused, 72. motolaskurdiviis ja 128. motolaskurbrigaad, said tuleristsed 2024. aasta mais Harkivi oblastis, kus nad ründasid Ukraina vägesid.
Nende väljaõppeperiood oli Venemaa praegusele sõjapidamise viisile kohaselt lühike ning keskendus üksikvõitlejale ja väikeüksustele – jagu, rühm, rood.
44. armeekorpuse lahingutoetus- ja teenindustoetusüksuste moodustamine jätkub väga tõenäoliselt 2025. aastal, sest nende väljaõpetamine ning relvastamine ja varustamine võtab rohkem aega.
Korpuse üksuste alaliste paiknemiskohtadena on kavas kasutusele võtta vanad sõjaväelinnakud Karjala vabariigis. Nende remontimiseks ja rajamiseks läheb tõenäoliselt minimaalselt 3-4 aastat. Sõjaväelastele ja nende perekondadele vajaliku elamufondi rajamiseks kulub aga tõenäoliselt rohkem aega.
Kokkuvõttes kasvatab Venemaa oma relvajõudude isikkoosseisu nii nominaalselt – presidendi ukaasiga relvajõudude ametikohtade arvu suurendades – kui ka reaalselt värbamise teel. 6. üldvägede armee ja 44. armeekorpuse allüksuste formeerimine 2024. aastal kinnitab, et Kreml mitte ainult ei tee plaane, vaid suudab ka päriselt uusi üksusi ellu kutsuda, märkis välisluureamet.
Lähima kahe aasta perspektiivis täiendavate ressursside mobiliseerimine poliitilise tahte puudumise taha tõenäoliselt ei jää. Kuivõrd jätkusuutlik on uute väekoondiste moodustamine ja alahoidmine 3–5 aasta perspektiivis, on välisluureameti hinnangul juba iseküsimus.
“Seda me ei tea ja see sõltub paljuski Venemaa-Ukraina sõja kestusest, tulevikust, Venemaa majanduse käekäigust ning lääneriikide meelekindlusest sanktsioone jätkata,” seisab välisluureameti raportis.
Kreml on valinud pikaajalise vastasseisu tee ning otsustanud jätkata täiendavate ühiskondlike ressursside mobiliseerimist nii relvajõudude taastamiseks kui ka sõjaväereformi eesmärkide saavutamiseks.
Juhul kui Venemaal õnnestub jätkata sõjaväereformiga planeeritud väekoondiste moodustamist, siis seisavad Eesti ja NATO lähiaastatel silmitsi pikaajalist sõjalist ohtu kujutava Venemaa väehoiakuga, märkis välisluureamet. (BNS-UU)