On juba olemas mõiste “rohepesu”, mis tähendab kliimarahade väljapetmist ja edasikantimist ning reformierakondliku võimuga Eestis pole see küll mingi üllatus. Omad saavad, omad jagavad.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhataja Rein Voog märkis peaminister Kristen Michalile saadetud avalikus kirjas, et valitsus ei tohi maksumaksja õlgadele tõsta suurejoonelist ja kulukat bluffi, mille ohvriks langes Paldiskisse maa-alusele vesisalvesti projektile riigi rahastust kavandav kliimaminister Yoko Alender.
Voogi sõnul saatis projektile riigieelarvest tohutuid summasid taotlev ettevõtja kliimaministrile oma eesmärke toetava uuringu, mis koosneb nii otsestest valeandmetest, kuid ka eksimustest kõige lihtsamate ühikute ja mahunormide suhtes. “Valeandmeid kasutati uuringus ilmselt selleks, et näidata valitsusele projekti valguses, mis sobib riigi raha taotlevale ettevõtjale,” märkis Voog.
“Kahjuks koostati valeandmetele rajatud eksitav dokument TalTechi lipu all, mis heidab väga halba varju meie inseneriteaduse lipulaevale. Maksumaksja taskust võtta kavatsetavast summast andis teada Energiasalve esindaja Peep Siitam, kelle poolt ERRile öeldust selgub, et riigilt tahetakse 15 aasta jooksul kokku ligi 525 miljoni euro suurust rahasüsti,” jätkas Voog.
Kliimaminister teatas 27. jaanuaril, et kaalub valitsuse toetust osaühingu Energiasalv poolt Paldiskisse kavandatavale 500-megavatise võimsusega maa-alusele vesisalvestile.
“Toetuse andmise põhjendamiseks loodi ekslik kujutlus, et Paldiskisse rajatav gneissi nimega kivimi kaevandus suudaks asendada aastakümneteks kogu ehitussektoris vajamineva lubjakivi vajaduse, tehes seda tavakaevandamisest oluliselt väiksema keskkonna jalajäljega. Samal ajal justkui salvestataks Eesti energiajulgeolekule vajalikku energiat enneolematult suures mahus,” märkis Voog.
Tema sõnul keeldus kliimaministeerium Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu saadetud teabenõude peale avaldamast analüüsi, millele tuginedes koostatakse valitsusele ettepanekut hiiglasliku investeeringu tegemiseks Paldiski energiasalvestile. “Samas väitis ministeerium, et uuring on alles koostamisel. Kuid samal ajal minister räägib avalikult raha eraldamisest. Energiasalve kodulehel nähtava uuringu lugemine põhjustas suure pettumuse, sest kümne autori ühistööna valminud uurimus eksib teadusele omistatava aususe põhimõtte vastu,” märkis Voog.
Ta tõi mõned näited TalTechi lipu all tehtud uuringus esinevatest vigadest. “Lubjakivi mahu teisendamisel tonnideks on uuringus kasutatud kordajat 1,6, mitte korrektset teisenduskordajat 2,5. Sellest tulenevalt näidatakse Eesti lubjakivi aastast vajadust tegelikust märkimisväärselt väiksemana,” ütles Voog.
“Materjali maksumusest rääkides näidatakse kaevandamiseks kavandatava gneissi hinda samaväärsena kõrgemargilise paekivikillustikuga 17 eurot tonn. Tegelikult maksab tavaklient paekivikillustiku eest 8-12 eurot tonn. Niimoodi näidatakse lubjakivikillustiku hinda tegelikkusest kuni kaks korda kõrgemana. Gneissi puhul kujuneb hind seevastu oluliselt kõrgemaks, sest kivim tuuakse maapinnale kuni 600 meetri sügavusest, mis suurendab märkimisväärselt tootmiskulusid võrreldes maapealsete karjääridega,” jätkas Voog.
Tema sõnul kasutatakse silmatorkavalt valesid andmeid ka CO2 heite hindamisel. Lubjakivikillustiku puhul väidetakse 6 kg CO2 tekkimist tonni materjali tootmisel. Gneissi puhul esitatakse 24 korda väiksem maht ehk 0,25 kg CO2 tonni materjali töötlemise kohta. “Siin on tegemist otsese valetamisega, sest Eesti ehitusmaterjalide heitetegurite avalik andmebaas annab lubjakivikillustiku CO2 heiteks 1,6 kilogrammi tonni kohta,” ütles Voog.
Gneissi CO2 heite number on Voogi sõnul samas täiesti meelevaldselt välja mõeldud. Kui võrrelda Soome avakarjääri kaevandustingimustega, saaks Paldiskis 600 meetri sügavuselt kaevandatava materjali CO2 kogus tonni materjali kohta olla vähemalt 10 kilogrammi.
“Kui juba projekti esimese faasi analüüs põhineb manipulatsioonidel, siis on põhjust kahelda energiaarvestustes, mis võivad olla samuti eksitavad,” rõhutas Voog.
Tema sõnul pole kõnealuse projekti puhul tegemist energiasalvestiga, mida hakataks pärast valitsuselt garantii saamist väidetavalt alles projekteerima, vaid gneissi kaevandusega. Sarnane idee osutus majandusklikult põhjendamatuks juba aastaid tagasi, kui seda kavandati Maardusse.
“Kaevanduse ümber sõnastamine energiasalvesti rajamiseks ei loo majanduslikku lisaväärtust, kuid muudab projekti riigieelarvest raha välja pumpamise tööriistaks ning toob kokkuvõttes ainult riigi poolt garanteeritud iga-aastast 35 miljoni euro suurust tulu omanikele, aga mitte madalamaid energiahindasid lõpptarbijale,” lisas Voog. (BNS)