Kui kuulata Kristen Michali valitsuse ministrite või teiste võimupoliitikute viimase aja väljaütlemisi, tuleb masendus peale: sedavõrd orjameelsed ja küünilised on nende jutud.
Nii ütleb välisminister Margus Tsahkna ERR-ile: “Eesti huvides on see, et USA võtab meie muldmetallid enda käsutusse”. See on ääretult orjalik mentaliteet, enese peremehele mahamüümine. Tsahkna lootus on sellel, et kui ameeriklased on Eestisse investeerinud, siis hakkavad nad oma investeeringuid kaitsma, ja selle nimel on ta valmis rahva ühisvara maha parseldama.
Eesti vajab liitlasi, kes võitleks koos meiega, sest me oleme sõbrad, mitte aga selliseid, kes kaitsevad oma raha. Afganistanis arvatakse ka olevat suured liitiumivarud, aga Biden taandus sealt paaniliselt, reetes liitlase Kabulis. Investeeringu-liitlased on üks ääretult ebakindel variant ja on uskumatu, et see ühel poliitikul üldse välispoliitika kujundamisel pähe tuleb. Tsahkna näib olevat üks neist küünilistest broilerpoliitikutest, kelle arvates on kõik ostetav ja müüdav.
Paremad pole teisedki. Nii ütleb regionaalminister Piret Hartman tuuleparkide kohta: “Kohalikud peavad tuulikutest rohkem võitma! Suurendame neile antavat tasu.” Taas mentaliteet, et rahaga saab kõik suud kinni panna ning inimesed müüvad nutsaka eest, mis on pealegi neilt endilt maksudega kokku röövitud, maha oma tuulikutega rikutava tervise, (praegu veel) aknast avaneva loodusmaastiku, loovutavad oma kinnisvara väärtuse jne. Poliitikud usuvad tõesti, et rahaga saab kohe kõike “kinni plekkida”!
Eriline “frukt” aga on põhjamudas rabeleva Eesti 200 poliitik Igor Taro, kes kolmapäevasel peaminister Michali umbusaldamisel rääkis Keskerakonnast kui kriminaalsest pundist. Ja seda räägib selle erakonna poliitik, kelle esindaja Johanna-Maria Lehtme vedas oma Ukraina-pisaratega suure pundi “kahesajatajaid” Riigikogusse ja pani siis Ukrainale mõeldud rahad huugama. Kogu see Slava Ukraini skandaal on sedavõrd kriminaalne ja häbiväärne, et see erakond peaks pigem suu kinni hoidma, aga Taro käib veel teisi kurjategijateks sõimamas.
Pole vaja lisaks eraldi ette võtta punamadrust Lauri Läänemetsa, sooideoloogia apostleid Riisalot, Pakostat ja KriKallast, rohepesuminister Alenderit, misogüünist rahapesuministrit Ligit ja teisi, see “võimueliit” on masendav, justkui Lääne-Rooma patriitsid hetk enne barbarite kohalejõudmist.
Selline riik ei saa pikalt püsida. Kui need poliitikud veel kauaks võimule jäävad, nopib mõni agressor moraalselt allakäinud ja kaitsetahteta (kes sellist riigivõimu ikka kaitsta tahaks) sama lihtsalt ära, nagu 1940. aastal.
Uued Uudised